Üürnike taustakontroll on oluline osa Rendini teenusest, mis aitab vähendada riski ning suurendada üürimisel kinnisvaraomaniku turvatunnet. Lisaks võimaldab see meil varakult välja sõeluda kõige usaldusväärsemad kandidaadid ning lihtsustada üürileandja valikut.
Kuidas teeb Rendin üürnikule taustakontrolli?
Rendini taustakontroll on üles ehitatud maksehäirete kontrollile, krediidihinnangu skoorile ja varasemale kliendikogemusele. Selleks kontrollib süsteem, ega üürnikukandidaadil pole näiteks inkassonõudeid, võlgu teenusepakkujate ees või aktiivseid kiirlaene. Lisaks on Rendinil oma andmebaas peavalu tekitanud üürnikest, kes meie platvormi kaudu enam kodu üürida ei saa.
Kui kandidaat läbib taustakontrolli, siis see tähendab, et tal on kontrolli teostamise hetkel olemas kodu üürimiseks vajalik maksevõimekus ning puuduvad võlad teiste ettevõtete ees.
Taustakontroll on eelkõige tööriist meile endale – me ei otsusta üürileandja eest, keda ta valima peab, vaid soovime veenduda, et saame potentsiaalset üürnikku usaldada. Kuna murede tekkimisel võtab riski tema tegevuse eest Rendin, mitte üürileandja, siis aitab ainuüksi see meetod meil välistada suure hulga potentsiaalselt probleemseid üürnikke.
Positiivse tulemusega taustakontrolli läbinud kandidaatide seast teeb lõpliku valiku siiski üürileandja. Oma turvatunde suurendamiseks võib üürileandja kandidaatide kontrollimiseks teha ka omal käel täiendava taustauuringu ning esitada päringu näiteks karistusregistrisse või otsida lisainfot Google’ist.
Lisaks tasub heita pilk ka kandidaadi sotsiaalmeedia kontodele. Võib olla avastad, et sinu tulevane üürnik poseerib pea igal pildil alkoholipudeliga ning suudad sel juhul kerge vaevaga ennetada pidevaid naabrite kaebusi hommikutundideni kestvate pidude osas.
Kuidas valida kandidaatide seast õige üürnik?
Kui oled kandidaatide seast sobivaimad välja sõelunud, siis aitavad need 7 küsimust välja selgitada, milline üürnik on su pinnale see ‘’õige’’:
1. Mis põhjusel kolite?
Alustuseks on hea teada, miks huviline üldse endale üürikodu otsib. Elupinda ei vahetata juhuslikult, enamasti on selle taga olulised põhjused. Võib olla läheb tema eelmine üürikodu müüki, tekkis vajadus suurema korteri järele või on kandidaadil tarvis elada ajutisel pinnal seni, kuni enda vara valmib.
Võimalik on ka see, et üürniku sissetulek vähenes ning ta on sunnitud otsima odavamat elamispinda. Kolimise põhjus annab hea ülevaate huvilise olukorrast ning sellest, kas soovid teda enda pinnale elama või mitte.
2. Millal soovite üürima hakata?
Tähtis on ka teada, millal üürnik soovib kolida. Kui üürnik saab sisse kolida alles mitme kuu pärast, kuid sa vajaksid kedagi elupinnale esimesel võimalusel, siis on parem valida kandidaat, kes on valmis kohe kolima. Samuti aitab see tagada, et jõuad enne eluruumi üleandmist seal vajadusel näiteks remonditöid teha.
3. Kui kaua olete oma praegust korterit üürinud?
Tõenäoliselt soovib iga üürileandja leida endale usaldusväärse ja pikaaegse üürniku. Varasemate elukohtade kestuse kohta küsimine aitab aru saada, kas üürnikust saab eeldatavasti pikaaegne elanik või tal on tendents hüpata ühelt pinnalt teisele.
4. Kes hakkavad teiega koos elama?
On väga suur erinevus, kas korterisse kolib üksik inimene, kamp tudengeid või mitmelapseline pere. Seepärast tuleks välja selgitada, kes täpselt ruumidesse elama soovivad asuda.
Sageli välistavad paljud omanikud kohe näiteks väikeste lastega pered ning ei anna neile võimalust, kuna kardavad vara lõhkumist. Tegelikkuses võib tegemist olla aga igati vastutustundlike üürnikega, mistõttu tasub võimalusel uurida tagasisidet ka huvilise eelmiselt üürileandjalt. Nii suurendad oma kindlustunnet ning saad parema ülevaate huvilise iseloomu või harjumuste kohta.
5. Kus ja kellena te töötate?
See pealtnäha lihtne küsimus aitab saada teavet nii kandidaadi elustiili kui ka tema sissetuleku stabiilsuse kohta. Huviline, kes töötab täiskohaga peamiselt kodukontorist, võib põhjustada eluruumis veidi rohkem kulumist, samas kui vabakutselist või hooajalist tööd tegeval üürnikul võivad sissetuleku kõikudes ilmneda maksehäired.
Üldine soovitus on, et üürimakse ei tohiks olla rohkem kui 30-40% üürniku igakuisest sissetulekust. See tähendab, et 1000-eurose brutopalga juures peaks üüritava elukoha hind jääma 300-400 euro vahemikku.
6. Kas te suitsetate?
See on väga oluline küsimus, kuna elupinnal ja selle ümbruses suitsetamine võib tekitada olulist varakahju. Sigaretisuits tungib sügavale seintesse ning võib jätta siseviimistlusele ja sisustusele külge suitsuhaisu, mille eemaldamine on keeruline ja kulukas. Samuti võib rõdul või hoone üldkasutatavates osades suitsetamine häirida naabreid ning tuua kaasa suurel hulgal kaebuseid.
7. Kas teil on lemmikloomi?
Iga üürileandja peab mõtlema, kas ta lubab enda eluruumi lemmikloomi või mitte. Leidub omanikke, kes lepivad ainult väikeste koduloomadega, aga ka neid, kes otsustavad lemmikuga üürniku kasuks vaid siis, kui loom on kindlustatud. Sellisel juhul on kaitstud nii omaniku vara kui üürnik, kuna probleemide korral saab kahjud tänu kindlustusele oluliselt soodsamalt hüvitada.
Südamerahu tagamiseks on mõistlik üürnikult küsida kirjeldust lemmiklooma iseloomu ja tõu kohta ning kuidas nad plaanivad eluruumis puhtust tagada. Lisaks võib uurida üürniku eelmise elukoha omaniku muljeid looma käitumise või korteri tagastamise seisukorra kohta.
