Otsid üürikodu? 5 üürisoovitust eksperdilt

Tutvu üürituru pakkumistega, mõtle oma vajaduste peale ja pane paika eelarve, mille piiresse peaks tulevane üürikodu jääma. “Tähtis on jälgida, et inimesel oleks tasakaal tema sissetulekute ja väljaminekute vahel. Üürisumma ja kommunaalarved ei tohiks olla kindlasti rohkem kui pool ühe kuu väljaminekutest (äärmisel juhul 60%),” selgitab turvalise üürimise platvormi Rendin õigusjuht Lia Siht.

Kuna kommunaalkulud võivad elupindadel märgatavalt erineda, siis on soovitatav alati tutvuda konkreetse üürikodu varasemate arvetega, mis kajastaksid nii suve- kui ka talvehooaega. Need summad võivad heas või halvas mõttes olla hoopis midagi muud, millega inimene on varasemalt harjunud.

Samuti tuleb üürileandjaga kokku leppida, kas üürnik peab tasuma ka kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ning millises ulatuses. Nii saab üürnik veenduda, et kõikide maksete kogusumma ei ületaks tema maksevõimekust.

Küttelahenduse kõrval on kindlasti vajalik küsida elektriteenuse kohta (fikseeritud või börsihinnal põhinev pakett). Sel moel saab paremini planeerida oma eelarvet ja arvestada, millal võiks vältida suuremat elektri tarbimist jne.

• Loe veel: kes maksab üürikorteri remondifondi?

“Vaadates tõsiselt otsa eluolule, kus kõiksugused hinnad tõusevad väga kiiresti, inflatsioonimäär on kõrge ja krõbedad sügis-talvised küttekulud viivad eelarve tasakaalust välja, siis tuleks hoida veidi rahavarusid, et elamisväärselt toime tulla,” juhib õigusekspert tähelepanu. “Inimesed peavad olema valmis hinnaüllatusteks, mis ei ole rõõmustavad meie rahakotile.”

“Kui säästupuhver puudub ning eluruumi üürisumma moodustab märkimisväärse osa üürniku igakuistest väljaminekutest, siis võib ka väike hinnatõus eelarve lõhki ajada ja makseraskusi tekitada. Seetõttu tuleks üürnikul veenduda, et tal on piisav tagala ka ootamatusteks, näiteks töökaotuse puhul,” selgitab Siht.

Majanduslikult ärevas olukorras aitab Rendin maandada nii üürniku kui üürileandja hirme makseraskuste ümber. “Kui üürnikul tekivad võlgnevused, siis hüvitab Rendin need üürileandjale kuni kolme kuu ulatuses ning üürnik saab need meile ilma intressita sobiva aja jooksul tagasi maksta. Tavalise üürilepingu puhul jääb üürnik aga oma murega üksi,” lisab ta.

Üürikodu otsimise hetkel võiks alati vaadata, millised on üürimise stardikulud lisaks esimesele üürimaksele. Kas üürimine on tagatisrahata või tagatisrahaga? Kas lisandub maakleri- ja või lepingutasu?

Ühekordne väljaminek sissekolimisel võib olla väga erinev. Võtame näite, kus korteri ühe kuu üür on 550 eurot. Kui pakutakse tagatisrahata üürimist, siis sel juhul võib stardikulu piirduda esimese üüri maksmisega. Kui sisse kolides lisanduvad täiendavad ühekordsed tasud, siis sellises olukorras küündivad üürniku kulud 1650 euroni (ühe kuu üür, tagatisraha võrdsustatud ühe kuu üüriga, maakleritasu). Samas, kui tagatisraha küsitakse kolme kuu ulatuses, siis peaks üürnik üldse arvestama 2750 eurose väljaminekuga.

Rendin keskkonnas on kõik üürikuulutused ilma tagatisrahata. See võimaldab üürnikul alustada üürimist madalamate kuludega ning jätab talle suurema säästupuhvri, mida vajadusel rakendada. Tavapärase tagatisraha asemel tuleb tasuda Rendinile kuutasu, mis on 2,5% igakuisest üürimaksest. Eelnevalt näitena toodud 550-eurose üürisummaga korteri puhul oleks kuutasu 13,75€.

Üüriturul on suur hulk kortereid, millele otsitakse üürnikku ning tavaliselt on ühel üürikodul mitmeid kandidaate. Aktiivsematel perioodidel ei ole erakordne ka see, kui huvilisi on lausa paarikümne ringis. See tähendab, et üürileandjad peavad toime tulema suure üürikandidaatide vooga – üürihuvilistega tuleb aktiivselt suhelda, küsimustele vastata ja näitamise aegu kokku leppida.

Ehk siis, kindlasti ei peaks üürikorterit otsiv inimene heituma, kui ta ei saa kiirelt või üleüldse tagasisidet. Alati tasub mitu varianti laual hoida ja mitte ainult ühele panustada. Samuti peaks elupinna otsija ise proaktiivne olema ning üritama üürileandjaga ühendust võtta, et endast märku anda.

Lia Siht soovitab, et parim viis konkureerivatest üürikandidaatidest silma paista on veidi rohkem panustada enda esitlemisse. Kokkuvõtliku elulookirjelduse jagamine üürileandjaga on hea võimalus teha ära esimene tutvustus ja luua usaldusväärsus. Mida sinna aga kirjutada?

“Lühike ülevaade endast, millega tegeled (haridus, töökoht, huvid jms), kellega plaanid üüritavas korteris elada, miks oled just sellest elupinnast ja piirkonnast huvitatud ning kui kaua sooviksid antud kohas elada,” toob ta välja võimalikud jutupunktid. “Nii on ka üürileandjal lihtsam otsustada, kas kandidaat sobib üüripinnale või mitte.”

Kui elukoht on välja valitud ja käes on lepingu sõlmimise hetk, siis selles etapis peaks eriti tähelepanelikult tutvuma üürilepingu ning selle sisuga. Leping peab kindlasti olema kooskõlas võlaõigusseadusega (reguleerib üürisuhteid) ja õiglane mõlema osapoole suhtes.

Kui olete üürileandjaga otsustanud üürilepingu sõlmida Rendin platvormil, siis aitame sul tagada turvalise üürilepingu sõlmimise ja asjaajamise. Lisaks ei pea osapooled muretsema üürilepingu õiguspärasuse pärast, kuna meie lepingud on koostatud juristide poolt.

Tähelepanelik tasuks siiski olla näiteks lepingu eritingimuste suhtes, kuna neid me eraldi üle ei kontrolli. Tihti juhtub, et üürileandjad lisavad üürilepingusse oma soovide järgi lisatingimusi, mistõttu tuleks üritada hinnata, kas seal olevad punktid on kooskõlas võlaõigusseadusega või mitte.

• Loe veel: 5 levinud tingimust üürilepingutes, mis on ebaseaduslikud

• Loe kogu üürileping enne allkirjastamist tähelepanelikult läbi. Kui midagi tahab täpsustamist või selgitamist, siis tuleks kartmata küsida.

• Veendu oma üürilepingu tüübis, kas see on tähtajaline või tähtajatu ning mis on lepingu lõpetamise tingimused. Rendini üürilepingud on alati tähtajatu, kuna meie juristide hinnangul on see kõige paindlikum ja turvalisem üürilepingu tüüp mõlema osapoole jaoks.

• Oluline on panna korralikult kirja kõik üürimisega seotud tegevused. See käib nii lepingu enda, makseandmete kui ka üleandmise-vastuvõtmise akti kohta. Tähtis on, et kõik dokumendid oleksid kooskõlas võlaõigusseadusega ning need oleksid vormistatud selliselt, et neid saaks vajadusel hiljem lahkhelide lahendamisel tõendamiseks kasutada.

• Tee kindlaks, mis on lepingusse kirjutatud erinevate maksekohustuste kohta. Esiteks, kas üüri maksmine käib ülekandega või sularahas. Juhul, kui tasumine sularahas, siis peab üürnik iga makse kohta saama üürileandjalt kirjaliku kinnituse. Näiteks võib üürileandja kinnitada raha kättesaamist allkirjaga või vastava sisulise e-mailiga. Teiseks, kuidas on korraldatud kommunaalarvete tasumine: otse teenusepakkujale või arve alusel üürileandjale ja mis on maksete tähtajad.

• Tee selgeks oma õigused ja kohustused üürnikuna. Näiteks keda tohid veel korteris majutada, kas tohib asendada (vanu) mööbliesemeid või kas võid riputada pilte seintele. Kõik seda sorti kokkulepped peavad olema kindlasti kirjalikud ehk taasesitamist võimaldavas vormis.

• Vaata üle, mida ütleb leping loomuliku kulumise kohta – kas üürileandja aktsepteerib loomulikku kulumist või on ta teinud ettekirjutuse, et eluruum tuleb tagastada seisundis, kust on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine/halvenemine. See on üks punkt üüriseaduses, mis jõustus 2021. aastal.