Ülevaade: üürnikud küsivad
Mida on üürnikul soovituslik üürilepingu sõlmimisel jälgida?
Enne allkirjastamist tuleks terve üürileping päriselt läbi lugeda. Lepingus võib olla mitmeid punkte, mille mitte teadvustamine tooks üürniku jaoks kaasa suured rahalised tagajärjed. Just sel põhjusel on vaja kindlaks teha, mis tüüpi üürilepinguga on tegu – tähtajatu või tähtajalise.
Tähtajaline üürileping lõppeb ainult poolte kokkuleppel või lepingu lõppemise kuupäeval. Alternatiiviks on paindlikum tähtajatu üürileping, mis võimaldab mõlemal osapoolel lõpetada leping 3-kuulise etteteatamisega.
Oluline on järgida üürimisega seotud tegevuste nõuetekohast dokumenteerimist. See tundub tüütuna, aga kõik üürilepinguga seonduv peaks olema taasesitataval kujul (üldiselt mõeldakse selle all kirjalikult) fikseeritud: üürileping ise, vara üleandmise akt ja maksed.
Enne üürikoju kolimist peaks olema tehtud üürileping koos mõlema osapoole (digi)allkirjaga ning vormistatud vara üleandmise akt koos piltidega, mis on omavahel kinnitatud või juba allkirjastatud.
Igasuguste maksete puhul peab alati olema ka tõestus, et need on toimunud.
Üürimisega alustamisel eksitakse enim vara üleandmise akti vastu, sest see ei ole vormistatud korrektselt. Näiteks üürikoju kolimisel ei kirjutata-pildistata omanikuga koos üles, mis täpselt elupinnal on olemas. Hiljem võivad sel teemal tekkida tülid, mis esemed olid olemas ja millises seisukorras.
Mida tähendab see, kui üürnikukandidaadile tehakse taustakontroll?
Rendin on taustakontrolli üles ehitanud maksehäirete kontrollile. Kui kandidaat läbib taustakontrolli, siis see tähendab, et tal on kontrolli teostamise hetkel olemas korteri üürimiseks vajalik maksevõimekus ning puuduvad võlad teiste ettevõtete ees.
Üürileandjad teevad ka näiteks karistusregistrist päringuid ning uurivad guugeldades ja sotsiaalmeediast, mida on võimalik potentsiaalse üürniku kohta teada saada.
Kuidas käituda, kui üürikodus tekib probleem? Näiteks pesumasin läheb katki või ukselukk läheb rikki.
Number üks nõuanne: suhtlemine! Kui midagi juhtub, tuleks sellest kiiremas korras üürileandjale teada anda. Suhtlus võiks olla sellises vormis, et jääks maha ka kirjalik jälg (e-mail, sõnumid jne), siis on see hiljem vajadusel tõestatav. Seejärel tasub jääda ootama lahendust.
Kui üürileandja välja pakutud lahendus ei rahulda või tema poolt ei tule mingit pakkumist, siis Rendini platvormil sõlmitavate üürilepingute puhul on üürniku jaoks suur väärtus see, et meie spetsialistidelt on võimalik küsida erapooletut arvamust. Tavaolukorras on eriarvamuste puhul vaja pöörduda üürivaidluskomisjoni või kohtusse. Ametlike osapoolte poole pöördumine on pigem harv nähtus. Oma kogemuse põhjal saame öelda, et enamik üürileandjatest on väga mõistlikud inimesed ja suur osa muredest saavad lahendatud kompromisside näol.
Igal juhul tasub meeles pidada, et probleemide ignoreerimine või nende tahtlik peitmine ei ole lahendus. See võib valusalt lõppeda, sest üldjuhul on kahjud tõestatavad ning nende kompenseerimist saab hiljem üürikomisjoni või kohtu (ja kohtutäituri) kaudu välja nõuda. Seega, ausus ja vastutamine kohe alguses väga olulised.
Oletame, et üürikoju on lubatud lemmikloom, aga kass rikub mingi mööblieseme ära. Mis siis saab või kuidas edasi käituda tuleks?
Üürnik vastutab iseenda ja lemmiklooma tegevuse eest täpselt samamoodi. Siin kehtib ka mõistliku suhtluse printsiip. Esimesel võimalusel tuleks tekkinud probleemist üürileandjale teada anda ja uurida, mida edasi teha ning kuidas saab kahju kompenseerida. Kui kompromissi ei saavutata, siis juhtum liigub edasi Rendini kindlustuse alla.