Üüriturg on muutunud üliaktiivseks

Äripäev vahendab, et Eesti startupi Rendin platvormil, mis pakub turvalisimat üürilepingute sõlmimist koos üürisuhte kindlustusega, allkirjastati varasemalt keskmiselt neli lepingut päevas. Praegusel perioodil on see kasvanud kaheksani ja keskmine näitaja liigub kümne suunas. Hiljuti püstitati ka uus rekord, kus ühele Tallinna üürikodule kandideeris 52 inimest.

Taustakontrolli läbinute arv kahekordistus

“Üüriturg tervikuna on selgelt aktiveerunud, tõugatuna eeskätt just kohalike üürnike poolt. Inimesed, kes on mõttes kaalunud uude üürikoju kolimist, asusid nüüd aktiivselt tegutsema,” arvab Alain Aun, Rendini kaasasutaja ja tegevjuht. “Ilmselt on nende tõukejõuks hirm pakkumiste kokkukuivamise ees. Nimelt on üürikodude pakkumiste arv viimase kuuga märgatavalt vähenenud, nt Tallinnas umbes 500 korteri võrra.”

Märgatav kuulutuste vähenemine algas siis, kui esimesed sõjapõgenikud Ukrainast Eestisse saabusid. Üürileandjad võtsid pakutavad elupinnad kinnisvaraturult maha, et need anda siia saabunutele tasuta või soodustingimustel elamiseks. Praegu portaalides olevad tühjad üürikodud otsivad ikkagi turuhinda maksvaid kandidaate. “See tähendab, et põgenikel, kes soovivad elupinda üürida, peaks olema rahaline võimekus üüri ja kommunaalkulude katmiseks. Kuna üürileandjad ei saa lõpuni kindlad olla inimeste suutlikkuses, siis ukrainlaste jaoks on võimalused selgelt piiratud,” selgitab Aun ja lisab, et riik peaks astuma konkreetseid samme sõjapagulaste abistamiseks ning tagama üürileandjatele garantii, kaitsmaks võimalike makseraskuste eest.

Viimase kahe täispika nädala jooksul läbis Rendini platvormil üürikandidaatide taustakontrolli 1100 inimest (võrdluseks: varasem tavapärane näitaja on olnud 500 ringis). Auni sõnul on enamik nendest kohalikud elanikud ja välismaalased, kes ei ole sõjapõgenikud. “Ukrainlasi pidurdab isikukoodide puudumine, segadus riigi või omavalitsuse kaudu pakutavate majutusvõimalustega ja üürileandjate pelgus nende suhtes. Ukrainlaste osakaalu suurenemine on kindlasti lähitulevik, kui nad on dokumendid ja muu vajaliku korda saanud, töökohad leidnud ja eluga kuidagi järje peale jõudnud,” räägib ta.

Üürileandjad soovivad kaitsta end ja üürnikku

Rendin tegutseb ka Poola turul ja seal annab sõja mõju tugevamini tunda. Varssavis on üüripindade pakkumiste arv kukkunud sõjaperioodil veidi üle poole ja Krakowis lausa 70%. “Ukraina inimestel on Poolaga tihedamad sidemed võrreldes muude riikidega, umbes nagu meil Soomega. Paljudel on kohalikud isikukoodid juba varasemast ajast, ka töökohad ja sõbrad-tuttavad ees,” kommenteerib Rendini juht.

“Mõningane reservatsioon koduomanikel sõjapõgenike ees on küll. Need üürileandjad, kes on vastuvõtlikumad, otsivad teadlikult viise, kuidas nii end kui üürnikku paremini kaitsta, sest tavalistest üürilepingutest murede korral abi ei ole. Näiteks siis, kui tekivad võlgevused või tahtlik/mittetahtlik kahju korteri varale,” kirjeldab Aun. “Samas mõtlevad üürileandjad ka oma potentsiaalsetele üürnikele, et nendele võimaldada madalad stardikulud, kus puuduvad tagatisraha ja/või lepingutasu nõuded.”