Väljatõstmise protsessi alguspunkt on siis, kui üürileandja ja üürniku vahel on üürileping lõppenud, kuid üürnik keeldub välja kolimast.
Leping saab lõppeda kolmel viisil: tähtaja möödumine (kui on tähtajaline leping), erakorraline ülesütlemine (mõjuva põhjuse olemasolul, nt võlgnevused) või korraline lõpetamine (kolm kuud etteteatamist). Üürilepingu lõpetamise tahteavaldus peab olema vormistatud nii nagu seaduses on öeldud, kirjalikus vormis ning kättetoimetamine peab olema tõendatud.
Lepingu lõppemise päevaks on üürileandja sõlminud üürnikuga kokkuleppe kohtumiseks ja elupinna üle andmiseks.
Seaduse järgimine ennekõike: pöördumine üürikomisjoni või kohtusse
Rendini õigusjuht Lia Siht paneb koduomanikele südamele, et kui üürnik ei anna üüripinda tagasi, siis omanik ei tohi hakata sunniviisiliselt sekkuma, nt iseseisvalt lukke ära vahetama. “Selle asemel peab omanik pöörduma üürikomisjoni või kohtu poole. Kusjuures kiirmenetlus antud olukorras puudub. Ta peab kirjutama hagiavalduse ja esitama kõik tõendid näitamaks, et üürileping on eelnevalt seaduslikul viisil lõpetatud.”
Kohus võtab avalduse menetlusse, millest algab vähemalt pooleaastane protsess (üürikomisjonis alates kahest kuust, organisatsioon asub ainult Tallinnas). Kohtul on menetlemiseks üsna pikad tähtajad, mõlemale osapoolele antakse omakorda aega vastamiseks ja vaidlustamiseks.
Kohtutäitur juhib välja tõstmist
Kui kohtuprotsess on lõppenud, siis tuleb oodata, mil otsus jõustub. Enamasti juhtub see 1-1,5 kuu jooksul, kuna teisele osapoolele antakse on õigus otsus vaidlustada ja apelleerimise periood on 20-30 päeva.
“Otsuse jõustumisel valib omanik piirkonna järgi sobiva kohtutäituri. Eluruumi omanik peab kohtutäiturile esitama vabas avalduse (kirjalikult e-maili teel allkirjastatuna või täituri büroos kohapeal), kes hakkab tegelema välja tõstmisega. Esmalt saab üürnik tähtaja, mil tuleb elupind vabastada,” selgitab Rendini õigusjuht.
Väljatõstmise päeval läheb kohtutäitur kohapeale eeldusega, et üürnik avab vabatahtlikult ukse. Kui teda pole või ta ei ava ust, siis sellisel juhul on lubatud sisenemine politsei kaasabil, mille järel vahetatakse lukud. Kui üürniku asjad on ilma temata elupinnale jäetud, siis need hävitatakse või müüakse maha.
Lia Siht lisab, et kui üürnikul on laps(ed), siis vajadusel kaasatakse sotsiaalabi, mille eesmärk on tagada turvalisus ja kindel koht elamiseks. Kui üürnikul on koht oma perekonna jaoks olemas (nt mõne teise pereliikme või lähisugulase juures), siis sotsiaalabi rakendamist ei ole vaja.
Miks saavad inimestest puuküürnikud?
Üldjuhul on enamik juhtudest sellised, kus inimesed on lihtsalt hätta jäänud ega tegutse pahatahtlikult. Nende elus on midagi ootamatut juhtunud, kuid nad ei oska olukorda lahendada, sest puudub rahaline tagala või see ei ole piisav. Sellises situatsioonis on võimalus jõuda omavahel kokkuleppele. Põhiline on suhelda ja mitte minna konflikti. Näiteks saab leida ajutise elamispinna ja ruumi asjade ladustamiseks. Vähe on neid inimesi, kel tõesti pole ühtki pereliiget või sõpra, kes ei saa lühiajaliselt aidata.
"Kokkuleppele jõudmine võib õnnestuda üpris kiiresti. Näiteks, kui ma kõrvutan Rendini-eelset töökogemust, kus mingi kindla profiiliga meneltus võttis aega neli kuud, siis Rendinis võib sarnane situatsioon lahenduse saada kõigest mõne nädala jooksul ja ilma kohtutäituri abita," ütleb Siht.
“Kogu oma karjääri jooksul ma ei ole täheldanud, et oleks olemas mingi kindel profiil puuküürnike kirjeldamiseks,” arvab Siht. “Ainuke ühisosa on seaduse tundmine, oskus venitada ja nad saavadki siis võidutseda, kui vastaspool ehk elupinna omanik ei lähtu seadusest (üürisuhteid reguleerib Võlaõigusseadus) või teeb rutakaid otsuseid.”
Paraku on näha, et puuküürnike juhtumid on ajas kasvavad. Inimesed on teadlikumad oma õigustest, sh sellest, et kodul lasub puutumatus. See asetseb tähtsuselt kõrgemal kui vara.
Rendini õiguseksperdi nõuanded:
Üürileandja esimene eesmärk peaks alati olema kompromissi leidmine, sest see on edu võti. Kahepoolne suhtlemine võib viia nii üürileandja kui ka üürniku jaoks sobiva lahenduseni, kus kohus ei pea üldse sekkuma.
Üürileandjad võiksid rohkem teada seadusest, dokumentide vormistamisest ja õigetest sammudest, mis kaasnevad väljatõstmise protsessiga. Näiteks politseid ei ole võimalik kaasata suvalisel ajal oma äranägemise järgi. Kui üürileandjal täpsed teadmised puuduvad, siis tasub omapead tegutsemise asemel küsida professionaali abi.
Ülesütlemise avaldus peab olema õigesti vormistatud!
Võlanõue ja valduse nõue on erinevad asjad ning esmatähtis on võlglane elupinnalt välja saada. Võlanõude esitamine on teisejärguline ülesanne.