← Tagasi postituste juurde

5 soovitust välismaalasele üürimisel

17.06.2022

5 soovitust välismaalasele üürimisel

Üürimine välismaalasele on teema, mis ikka ja jälle üürileandjatega suheldes esile kerkib. Põhiliselt tuntakse huvi selle vastu, kas ning millised on erinevused kohalikule kodanikule ja mujalt riigist siia asunud elanikele väljaüürimise juures.

Positiivne on see, et üüriprotsess on kõigile ikkagi samasugune. Küll aga on välisriigi kodanikele kodu üürimise juures mõned nüansid, millest võiks iga üürileandja teadlik olla.

Eesti isikukoodi ja elamisloa olemasolu

Kui üürileandja üürib elupinna Rendini kaudu välja, siis Eesti isikukoodi olemasolu on kohustuslik ja ilma selleta meie turvalist üürilepingut sõlmida ei saa. Küsime isikukoodi, kuna teeme kõikidele üürihuvilistele taustakontrolli.

Elamisluba väljastatakse üldjuhul kindla kehtivusajaga. Üürileandja vaatest on kasulik üürnikult üle küsida, mis ajani tema luba kehtib. Tähtaja lähenedes võiks uuesti uurida, kas üürnik saab luba pikendada või mitte. Selle järgi tasub korrektselt ajastada üürilepingu lõpetamine.

Taustakontrolli tegemine välismaalasele

Taustakontroll on vajalik, et vaadata varasemat maksekäitumist. Juhul, kui isikukood on hiljuti välja antud, siis taustakontrolli ei ole võimalik teha, kuna eelnev ajalugu on teadmata. Sellises olukorras on lahenduseks meie ekspertide täiendav kontroll. Näiteks võidakse üürnikult küsida töölepingut ja pangaväljavõtet, et veenduda inimese maksevõimekuses.

Üürileping eesti, inglise või mõnes muus keeles

Üürileping, meie puhul ainult tähtajatu, peab olema keeles, mida mõistavad mõlemad osapooled. Rendini teenust kasutades on võimalik valida, kas üürileandja ja üürnik soovivad sõlmida eesti-, inglise- või venekeelse lepingu. Üürilepinguid ei saa koostada ja vormistada nii, et need on paralleelselt kahes keeles.

Üürniku elukoha registreerimine

Kõikidel üürnikel, sh välismaalastel, elamisloaga inimestel jne, on õigus registreerida üüripind elukohana. Avalduse tegemiseks on vajalik esitada tõend, mis kinnitab, et antud üürnikul on õigus seda elupinda kasutada. Selleks sobib koopia üürilepingust või omaniku luba, mis on tema poolt vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud. Ametlikust riigiportaalist saab ülevaate õigustest ning juhised taotluse esitamiseks (info on leitav nii eesti, inglise kui ka vene keeles).

Tegutsemine probleemide korral

Parim variant on võimalike probleemide ennetamine, sest enamik arusaamatusi juhtub, kui ei suhelda piisavalt või ei räägita oma ootustest. Näiteks on koristamine väga levinud teema, mille pärast omavahel tülli minnakse. See tasub kindlasti üle rääkida, millised võiksid olla heakorra põhimõtted ning kuidas peab elupind välja nägema siis, kui üürisuhe saab läbi ja üürnik kolib välja.

Üürnikku tuleks kindlasti julgustada olema aus ja avatud, mis võimaldab probleemide korral efektiivsemat tegutsemist. Omavaheline suhtlus peaks olema kujul, millest jääb märk maha ja on hiljem tõendatav (kirjalikud või häälsõnumid suhtlusrakenduses, e-kirjad jms). Loe pikemalt, mida teha siis, kui üürikodus on toimunud vararikkumine.

Täiendavalt soovitame lugeda:

  1. Eesti Rahvusvahelise Maja ja Rendini koostöös valminud artikkel Work in Estonia blogis

  2. Kokkuvõtlik sissevaade Rendini teenusesse

  3. Rendini abikeskus kõikvõimalike küsimuste ja vastustega nii üürileandjale kui ka üürnikule