Kodu (välja)üürimise ja turvaliste üürilepingute sõlmimise lahendus Rendin tegi üürileandjate seas miniuuringu, et kaardistada inimeste senine kogemus ning mõista, kuidas seda parandada. Kohalik üüriturg on mitmes mõttes väga killustunud, mistõttu ka varasemat ülevaatlikku infot turuosaliste tegemistest eriti ei leia.
Iga teine üürileandja on oma tegevuse jooksul pidanud silmitsi seisma probleemse üürnikuga, kusjuures 55% nendest on kogenud probleeme ühe inimesega ja 45% vastanutest kahe või enamaga. “See illustreerib täpselt, et küsimus pole selles kas üürileandja satub murekoorma otsa, vaid millal see juhtub,” avaldab Alain Aun, Rendini tegevjuht ja kaasasutaja. “Ühtlasi kinnitab see, et pikka aega muutusteta olnud üüriturg vajab uudsemat lähenemist, mis aitaks ennetada võimalikke riske ja looks turvalise üürisuhte,” lisab ta.
Suure osa probleemidest moodustasid üüri- ja või kommunaalmaksete võlgnevused (44,8%) ning elupinnal olnud vara rikkumine või lõhkumine (28,1%). Lisaks toodi oma kogemustest välja üürniku sobimatut käitumist (nt pidutsemine, lärmamine), lepingutingimuste eiramist (nt päevapealt väljakolimine) ja ebapiisavat koristamist.
Vastajad, kes kinnitasid mingit sorti probleemide kogemist, nendest 30,2% jaoks rahalist kahju ei tekkinud ja 23,8% ei osanud selle suurust hinnata. Ülejäänud vastajate jaoks varieerus kahju 50 eurost kuni tuhandete eurodeni, mis teeb keskmiselt 1900 eurot ühe üürileandja kohta.
“Üüriturul on tavaks küsida ühe kuu üürisummaga võrdne tagatisraha ja seda loetakse kui turvalist lahendust, et tegeleda võimalike probleemsete üürnikega. Traditsioonilise tagatisraha kaotamiseks piisab vaid sellest, kui üürnik ühe kuu üüri võlgu jääb. See ütleb väga selgelt, et tagatisraha kontseptsioon ei toimi,” selgitab Aun.
Ta lisab, et seda saab kinnitada ka Rendini kogemuse põhjal. “Kahe aastaga on meie kaudu sõlmitud 2000+ üürilepingut, millesse on sisse ehitatud üüri- ja kommunaalmaksete garantii ja varakaitse omanikule ning tagatisrahata üürimine üürnikule. Kui mingi probleem on tekkimas, siis esimese asjana me loomulikult tahame olukorda lahendada ja kahjusid ennetada. Samas alati see ei lähe nii ja kahjude käsitlemisel näeme, et üldjuhul need ulatuvad suuremate summadeni kui eelpool mainitud klassikalise tagatisraha suurus.”
Küsitlusele vastanud omanikest 51,5% üürivad välja ühte elupinda, samas 31,5% vastanutest on lausa kolm või enam objekti, mis viitab juba kinnisvarainvestoriks olemisele. Ootuspäraselt asuvad vastajate üürikodud peamiselt Tallinnas (52%), aga ka Tartus (17,9%), mujal Eestis (29,3%) või välismaal (0,8%).
Üürileandjad tegutsevad iseseisvalt, sest üürnike leidmiseks kasutatakse kõige rohkem sotsiaalmeediat ja seejärel kinnisvaraportaale. Veidi üle kümnendiku vastanutest kaasab maakleri abi, mida üldjuhul vajavad need omanikud, kes näiteks ise elavad teises linnas või välismaal ega jõua mitme linna vahet sõita.
Rendin küsitles oma online-uuringu käigus 105 üürileandjat vahemikus aprill-mai 2022.
Eesti idufirma Rendin on kodu üürimise ökosüsteem: kombinatsioon tehnoloogiast, kindlustusest, kinnisvarabüroost ja õigusabist. See ühendab omavahel üürileandjad ja üürnikud, kaitseb neid kogu üürilepingu vältel ning säästab mõlema osapoole jaoks aega ja raha. Rendini eesmärk on teha üürisuhted paremaks kui kunagi varem, muutes need turvaliseks, usaldusväärseks ja sujuvaks.
Rendini asutasid 2019. aasta kevadel ettevõtjad Alain Aun ja Maiko Saluorg, tiimis töötab praegu 20 inimest ning ettevõte tegutseb Eesti ja Poola turgudel.