“Ausalt öeldes on ka meile endale üllatust valmistanud kui palju probleemseid juhtumeid üüriturul päriselt esineb,” tõdeb Alain Aun, Rendini tegevjuht. “Me teadsime, et need mured turul on, vastasel juhul poleks Rendini sündinud, aga reaalsus ainult kinnistab seda, et olukord on üürileandjatele riskantne ja Rendinit on turul väga vaja,” ütleb ta.
Rendin korvas eelmisel aastal sadu tuhandeid eurosid
Täpsematest numbritest rääkides on Rendin oma klientidele viimase 12 kuu jooksul võlgnevuste ja kahjude hüvitiseks välja maksnud mitusada tuhat eurot. “Konkreetne number on küll ärisaladus, aga ütleme, et see number kisub pigem poole miljoni euro poole,” sõnab Aun.
“See puudutab ainult lihtsalt rahaliselt väljendavat kahju nagu võlad või kahjustused. Kui siia arvestada ka näiteks meie klientidele pakutav tasuta õigusabi või olukorrad, mille oleme lahendanud ära nii, et võlgnevused on saanud likvideeritud, siis oleks see arv ilmselt veelgi paar korda kõrgem,” on Aun kindel.
Aun ütleb ka, et halvenev majanduslik olukord Eestis on ka juba andmetes nähtav. Selle väljenduseks on eelmisel aastal nähtavalt kasvanud võlgnevuste osakaal väljamaksete hulgas. “Tõenäoliselt tõstab see lähemal ajal riske üürileandjate jaoks veelgi, eriti kui üldine majanduslik olukord ei parane,” sõnab ta.
Valusad rahakaotused võetakse kannatades vastu
Rääkides kogu turust, ennustab Aun, et kahjustuste ja võlgade tõttu kaotavad üürileandjad igal aastal umbes 11 miljonit eurot. “Kuigi täpne arv on teadmata, on see kindlasti õiges suurusjärgus,” selgitab ta. “Oleme selle tuletanud oma viie aasta andmete ning mitmete turu- ja riskiuuringute põhjal.”
Aun kirjeldab, et praeguseks on selge, et väljaspool Rendinit tekkinud kahjude puhul võtab üürileandja probleemide korral lihtsalt suure rahalise kahju enda kanda. Nii mõnelgi juhul ongi ettevõtte klientideks saanud inimesed, kes on just läbi elanud mitme tuhande euro suuruse rahalise kaotuse ja on pärast seda otsinud paremat võimalust, kuidas mitte raha kaotada. Tema hinnangul on selliseid inimesi, kes igal aastal oma üüripinna tõttu raha kaotavad tuhandeid.
Hea avalikkusele ehk rohkem teada olev näide on mõned kuud tagasi Kuuuurijast läbi käinud lugu, kus üürnik ja üürileandja on omavahel vaielnud aastaid ning ainuüksi advokaadikuludele on kulunud üle kümne tuhande euro. “Lõpptulemusena ei ole aga siiski üürileandjal pärast kogu seda aega ja vaeva erilist lootust raha tagasi saada, sest üürnikul ei ole ei raha ega vara, millest neid nõudeid rahuldada,” ütleb Aun.
Enim kaotavad 1-2 üüripinna omanikud
“Väga paljud Eesti üüriturul osalejad ei ole professionaalsed üürileandjad ega kinnisvaraettevõtjad, vaid tavalised inimesed, kellel on üks investeeringuna ostetud korter või päranduseks saadud pind,” selgitab Aun. Sellistel inimestel ei ole enamasti eesmärgiks üürimisega suurt kasumit teenida. Samuti puuduvad neil näiteks juriidilised nõustajad.
“Majanduslikust poolest vaadates ei saa sellistel ühe-kahe pinnaga üürileandjatel tekkida ka olukorda, kus teised probleemivabad korterid tekkivad kulud ära katavad ja seega mõjutavad üürile andmisega seotud probleemid kahjuks ebaõiglaselt just neid inimesi, kel selle katteks kõige vähem sissetulekuid on,” ütleb Alain Aun.
Majanduslikust poolest vaadates ei saa ühe-kahe pinnaga üürileandjatel tekkida olukorda, kus teised probleemivabad korterid kulud ära katavad ja seega mõjutavad üürile andmisega seotud probleemid ebaõiglaselt neid inimesi, kel selle katteks kõige vähem sissetulekuid on
Auni sõnul enamik ühe või kahe korteriga üürileandjaid raha tagasi saamiseks või kahjude hüvitatud saamiseks mingeid samme ei tee. “Kahjuks on kurb reaalsus see, et elatakse lihtsalt sellega, et tagatisraha katab enamasti alla poole sellest kulust ära ja ülejäänud valdav osa kuludest jääb üürileandjale endale oma taskust kanda,” sõnab ta. Inimesi takistab end kaitsvaid samme tegemast valdavalt teadmatus, soov asjad lihtsalt ära lahendada ning hirm konfliktide ja ebameeldivuste ees, ütleb Aun.
Aun rõhutab, et ka professionaalid valivad seejuures Rendini kasutamise. “Meie platvormil on mitmed Eesti suurimad üürileandjad kui ka terve hulk professionaalseid maaklereid, haldusfirmasid ja teisi turu professionaale,” ütleb Aun. “See näitab, et ka nemad hindavad, et turg on ka nende jaoks riskantne. Isegi olukorras, kus neil on suur kogemustepagas, rohkem raha ja ligipääs juristidele ja teistele professionaalidele,” selgitab ta.
Suured kulud tulevad üllatusena
“Aastate jooksul oleme veel näinud seda, et inimesed on üllatunud selle üle, mis erinevad korteri korrashoiuga seotud tegevused maksavad,” toob Aun veel ühe tähelepaneku välja. "Kui üürnik jätab maha koristamata korteri, siis täna on olukord selline, kus enamasti läheb selle koristamine maksma vähemalt 100 eurot. Ja selle üle, et koristamine täna sellise summa maksab, on üllatunud nii üürileandjad kui ka üürnikud," sõnab Aun.
Kui üürnik jätab maha koristamata korteri, siis täna on olukord selline, kus enamasti läheb selle koristamine maksma vähemalt 100 eurot.
Aun toonitab, et kui mängu tulevad ka remonttööd, siis summad on kohe hoobilt kõrgemad. “Kui rääkida lihtsamatest tegevustest nagu värviparandused, tapeedivahetused, siis isegi seal on summad juba vähemalt tuhat kui mitte mitu tuhat eurot. Ei ole ennekuulmatu, et mõne juhtumi puhul oleme üürileandjale kompenseerinud ka üle kümne tuhande euro.”
Isegi olukorras, kus üüripind on saadud näiteks päranduseks või ostetud kunagi soodsa raha eest, paneb mitme tuhande euro suurune väljaminek rahakotile ja üüripinna tootlusele suure põntsu. “Valdav osa inimesi ei pane üürist teenitud raha ka isiklikku remondifondi, kulude või loomuliku kulumise kompenseerimise tarvis kõrvale, vaid pigem katab sellega enda püsikulusid,” ütleb Aun.
Kuidas üürivõlgnevuste ja kahjude olukorda parandada?
Kui rääkida viisidest, kuidas olukorda parandada, siis siin lihtsaid lahendusi ei ole. “Rendin on mõeldud selleks, et just neid probleeme turul lahendada ja üürileandjaid turul kaitsta. Aga see töö on mitmetahuline ja seal on läbi põimunud juriidilised küsimused, inimsuhted, raha, emotsioonid ja palju muud,” selgitab Aun.
Kindlasti oleks tema sõnul kasu aga ka sellest kui üürileandjad ise koguksid omale teadlikumalt raha varuks ja paneksid selle kõrvale. “Seda raha saaks kasutada mitte ainult selleks, et katta üürniku pahatahtlikult tekitatud varakahju ja võlgnevusi, vaid ka loomulikku kulumist, teha aeg-ajalt värskendusremonti või vahetada välja näiteks ära väsivaid kodumasinaid,” sõnab Aun. “Sisuliselt võiks sellest mõelda nagu meelerahufondist, kust saab vajadusel ootamatult tekkivaid kulusid katta.
Samuti oleks abi sellest, kui toimuks üldisem vaimne muutus üürnike suhtumises üüripindadesse. “Kui me vaatame Lääne-Euroopa kinnisvaraturge, siis seal elatakse üürikorterites mitmeid aastaid ja koheldakse neid kui oma kodu,” ütleb Aun. “Eestis on veel küllalt inimesi, kelle seas on levinud mentaliteet, et üürikorteri puhul ongi normaalne, et see antakse koristatamata ja lõhutuna tagasi ning see peaks kuidagi olema üürileandja kohustus sellega hiljem üksi tegeleda.”
