Kas üürid korterit välja eraisikule või ettevõttele?
Kui üürnikuks on eraisik, siis peab üürileandja oma tuludeklaratsiooni andmed käsitsi sisestama. See nõuab küll pisut lisatööd, kuid sisaldab üht olulist kasutegurit. Nimelt, eluruumi välja rentimisel on võimalik 20% tulumaksust tagasi saada. Tuludeklaratsioonis tuleb ära näidata kogu aasta üürisumma ja 20% mahaarvamine tehakse süsteemis automaatselt.
Selgitus: üüritulu oli eelmisel aastal 7200 eurot, sellest on tulumaks 1440 eurot. Eluaseme puhul vähendatakse seda tulumaksu 20% – 288 eurot. Ehk lõpuks tuleb tasuda 1152 eurot tulumaksu.
Alles alustanud üüriturul tegutsejale võib see arvutuskäik tekitada omajagu segadust: kas ma olen asjadest ikka õigesti aru saanud? Mugavam on lähtuda teadmisest, et maksustamisele läheb 16% kogu üüritulust.
Selgitus: üüritulu oli eelmisel aastal 7200 eurot, tulumaks on 16% – 1152 eurot.
Siinkohal on oluline silmas pidada ka seda, et eluruumi üürilepinguga on tegemist vaid siis, kui lepinguga antakse üürile eluruum ning lepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et pinda hakatakse kasutama elamiseks. Näiteks, kui äriühing hakkab rentima korterit büroopinnana, siis ei muuda asjaolu, et korter on iseenesest ka elamiseks kasutatav, üürilepingut veel eluruumi üürilepinguks.
Kui üüri tasub ettevõte, siis sellest on tulumaks juba automaatselt kinni peetud ja tulu deklareerija midagi täiendavalt tegema ei pea. Deklaratsiooni esitamisel tuleks lihtsalt andmed tähelepanelikult üle vaadata ja seejärel kinnitada nende õigsust.
Üüritulu ei võrdu ainult üürimaksetega
Üüritulu alla loetakse üürimakseid, aga ka muid kohustusi (nt laenumaksed või maamaks) juhul, kui üürnik on kokkuleppe kohaselt nende tasumise enda peale võtnud. Üürituluna ei arvestata kõrvalkulusid, mis on elamu heakorraga kuidagi seotud (nt lumekoristus või muru niitmine).
Juhul kui üürnik on teinud üüritavale pinnale eluruumi väärtust suurendavaid parendusi, mille kulusid omanik üürilepingu lõpus üürnikule ei hüvita, siis on üürileandja tuluks ka väljaüüritud eluruumi väärtuse kasv võrreldes lepingu alguses olnud eluruumi väärtusega.
Kui üürnik teeb aga taastusremondi, mille läbi elamispinna väärtus võrreldes lepingu algusega ei tõuse, siis sellest üürileandjale maksustatavat tulu ei teki.
Üürileandja rollis ettevõtte kaudu
Kinnisvarasse investeerimine ja üüripindade välja rentimine on aastatega kujunenud võrdlemisi populaarseks ettevõtlusvormiks. Kui oma korter või maja üüritakse välja ettevõtte alt, siis on see mõttekas olukorras, kus on plaan ka tulevikus kinnisvarasse raha paigutada.
Tasub teada, et ettevõttele ei rakendu seesugust lisa maksusoodustust, mida saab eraisik eluaseme välja üürimisel. Samas saab ettevõtte omanik oma teenitud kasumi samasse ettevõttesse tagasi investeerida ilma, et selle pealt peaks makse maksma. Eestis on oma ettevõttesse kasumi uuesti investeerimine maksuvaba.
Täiendavalt soovitame lugeda:
Rendini abikeskus kõikvõimalike küsimuste ja vastustega nii üürileandjale kui ka üürnikule
Kokkuvõtlik sissevaade Rendini teenusesse
Korteri üürile andmine: 6 soovitust üürileandjatelt