Rendin uuendab üürilepinguga kaasnevat varakaitset
Uued tingimused puudutavad uusi kliente ega mõjuta neid kasutajaid, kellel on kehtivad Rendini üürilepingud, mis on sõlmitud enne 01.07.2022.
Rendin on turul tegutsenud nüüdseks veidi üle kahe aasta, mille vältel on meie kaudu sõlmitud üle 2000 turvalise üürilepingu. See on juba arvestatav periood, et otsa vaadata oma praktikale, analüüsida seniseid vararikkumisi ja hinnata võimalike uuenduste sissetoomist.
“Varakahjuga seotud juhtumid on jäänud maksimaalselt 10-kordse üürisumma tasemele. See tõi selguse, et vajadust niivõrd mahuka – nagu meie pakkusime – kindlustuskaitse järele ei ole,” selgitab Andres Konsap, kindlustusvaldkonna juht Rendinis. See omakorda tähendab, et kahjukäsitluse protsessi on võimalik muuta oluliselt kiiremaks, kui nõuete mahud on vastavuses reaalse vajadusega.
“Meie fookuses on aidata ennetada ja lahendada probleeme, mis võivad üürileandja ja üürniku vahel tekkida. Me ei asu tegutsema alles siis, kui reaalne kahju on juba tekkinud (nt nagu tegutsevad klassikalised kindlustusfirmad), vaid aitame juba esimeste probleemide indikatsioonide tekkel hoida varakahjud võimalikult madalana,” räägib ta.
Konsap lisab veel, et kui aja jooksul nähakse, et turul olevad riskid hakkavad muutuma või riskijuhtimine tuleb klientide kaitsmise nimel ümber hinnata, siis ollakse tulevikus valmis kaitsemäära kohendama.
Kuidas kujuneb varakaitse maksimaalne suurus?
Kui üürileandja on määranud korteri üürisummaks 650 eurot kuus ja ta sõlmib üürnikuga lepingu Rendini kaudu, siis on maksimaalne kindlustuskaitse ulatus 6 500 eurot. Võrreldes tavapärase tagatisrahaga, milleks on reeglina ühe kuu üür, on see kümme korda suurem. Üüri- ja kommunaalmaksete kindlustuskaitse jääb samaks nagu varem, s.o kuni kolme kuu üüri ulatuses.
Kasulik teada: mida teha, kui üüripinnal on varaga midagi juhtunud?
Kui üürileandja on avastanud üürile antud eluruumis mingisuguseid puudusi, peab ta peab üürnikku sellest esimesel võimalusel teavitama ja oluline on informeerida sellest ka Rendinit.
Üürileandjal peab olema tugev tõendusbaas. Esmane alus selleks on üürisuhte eel tehtud üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab ajakohaseid pilte, et elupinna reaalne seis oleks dokumenteeritud. Teine alus on piltidena jäädvustatud seis pärast seda, kui varaga on midagi juhtunud. Sel viisil on võimalik võrrelda elukoha olukorda enne ja pärast, et hinnata võimalikku varalise kahju suurust kahjunõude esitamiseks.
Esmalt suunatakse kahjunõue üürnikule ja püütakse saavutada kompromiss. Juhul, kui üürnik ei ole koostööaldis ega korva tekkinud kahjusid, siis tuleb appi Rendin, võttes probleemi lahendamise üle, suheldes ise seotud osapoolte, vajalike koostööpartnerite ning kindlustusseltsiga.
Kahju hüvitatakse üürileandjale ja üürnikul tuleb seejärel arvestada võimaliku tagasinõudega (teenuse tingimustes ettenähtud reeglite alusel).