← Tagasi postituste juurde

Soovitused noorele üürnikule korteri üürimiseks

11.07.2023

Soovitused noorele üürnikule korteri üürimiseks

Suve lõpp või sügise algus tähendab paljude noorte jaoks üürikodu otsimist ning kolimist. See on üks oluline samm iseseisva eluga alustamisel, mis eeldab suuremat vastutuse võtmist, sealhulgas ka oma rahaasjade eest. Järgnev artikkel annab ülevaate, millega peaks noor (tulevane) üürnik kursis olema.

Rendin õigusjuht Lia Siht annab nõu kolimiseks valmistumisel ja peatub pikemalt järgmistel teemadel:

  1. Üürimisega seotud rahaasjad: eelarve ja ühekordsed lisatasud

  2. Esmane tutvustus üürnikult üürileandjale: ülevaade iseendast ja plaanid seoses üürikoduga

  3. Üüridokumendid: üürileping ja üleandmise-vastuvõtmise akt


Vii end kurssi üürihindadega

Esmalt tuleks läbi mõelda, mis on tulevase üürikodu juures oluline. Olgu selleks asukoht ja linnaosa, lähedus töökohale ja koolile või suurus ja tubade arv. Seejärel võiks samadele kriteeriumidele vastavaid üürikuulutusi otsida, et välja selgitada, mis on praegused üürihinnad.

Sellise taustatöö kaudu võib hoopis selguda, et hinnatase on soovitust liiga kõrge ning tuleb mõelda alternatiividele. Näiteks vaadata ka teisi piirkondi või leida endale korterikaaslane, kellega kulusid jagada.

Tea igakuist eelarvet: üür, kommunaalid ja muu vajalik

Enne esimese üürilepingu sõlmimist peaks tulevane üürnik hindama oma igakuist maksevõimet, mis on sissetulekud (palk, õppetoetus/stipendium, vanemate rahaline tugi jms) ja väljaminekud (üür, kommunaalkulud, transport, toit, hobid jms).

Elukohaga seotud kõige olulisemad tegurid on üür ning sellega seotud kulud nagu kommunaalteenused, kodune internetipakett, parkimistasud ja muu.

Üldine soovitus on, et üürimakse oleks maksimaalselt 30-40% igakuisest sissetulekust. Näiteks, kui üürniku brutopalk on 1000 eurot kuus, siis üüritava elukoha hind peaks jääma 300-400 euro vahemikku.

Kommunaalkulud võivad tuntavalt varieeruda – sõltuvalt asukohast, hoonest ja korteri suurusest. Suurem osa üürileandjatest annab kuludest ülevaate üürikuulutuses, kuid igaks juhuks võiks küsida ka arveid näha, kui minna objektiga kohapeale tutvuma. Juurde peaks arvestama veidi rahavaru 10-20%, et ei tekiks halba üllatust olukorras, kus teenuspakkujad hindu tõstavad.

Kui palju on optimaalne kokku kulutada üürile ja koduga seotud teenustele?

Üürisumma koos kommunaalteenuste ja muude arvetega ei tohiks olla kindlasti rohkem kui pool ühe kuu väljaminekutest (äärmisel juhul 60%).

Kusjuures, kui üürnikul on aktiivseid laene ja/või järelmakse, siis tuleb need summad esimesena kuu sissetulekust maha arvestada, et oleks teada just see summa, mis jääb kätte pärast laenukohustuste tasumist.

Rendin tegeleb muuhulgas ka üürikandidaatide taustakontrolliga ja me viimasel ajal näeme sellist tendentsi, mis peegeldab osade noorte suhtumist rahaasjadesse. Hoolimata east on nad juba jõudnud endale võtta päris palju laenukohustusi ja järelmaksusid ning raha kulutatakse ka online-kasiinodes mängimisele.

Kõik need lisakohustused mõjutavad eluaseme leidmist ja ülalpidamise võimekust. Sellest tulenevalt on vajalik rõhutada, et sissetulekute ja väljaminekute vahel peab valitsema tasakaal. Vastasel juhul hakkavad rahalised kohustused käima üle jõu ning langemine veel täiendavate (kiir)laenude ja seejärel maksehäirete lõksu juhtub märkamatult.

Arvesta üürimisel võimalike lisatasudega: maakleri- ja/või lepingutasu

Üürikodu otsimise ajal tasub tähele panna, kui suured on stardikulud üürniku jaoks. Ehk siis, kas üürimine on tagatisrahata või tagatisrahaga? Kas lisandub maakleritasu ja/või lepingutasu?

Need summad võivad olla täiesti seinast-seina. Näiteks, kus korteri ühe kuu üür on 420 eurot. Kui pakutakse tagatisrahata üürimist, siis sel juhul võib stardikulu piirdudagi esimese üüri maksmisega. Kui sisse kolides lisanduvad täiendavad ühekordsed tasud, siis sellises olukorras küündivad üürniku kulud 1260 euroni (ühe kuu üür, tagatisraha võrdsustatud ühe kuu üüriga, maakleritasu). Veel tasuks teada, et Võlaõigusseadus lubab tagatisraha küsida 1-3 kuu üüri ulatuses.

  • Kas Rendini kaudu üürides võidakse üürnikult küsida tagatisraha? Ei, kasutades Rendinit, ei pea üürnik maksma tagatisraha.

Planeeri väike rahavaru

Viimase aasta jooksul kõiksugused hinnad on tõusnud väga kiiresti. Inflatsioonimäär on endiselt kõrge ja järjekordne krõbedate küttekuludega sügis-talvine periood on alles ees. See tähendab, et tuleks koguda veidi rahavarusid parema toimetuleku nimel. Ka väikeste summade kaupa säästmine on juba hea algus.

Säästa raha,
üüri Rendiniga


Kuidas ennast üürileandjale tutvustada?

Kuna Rendini näol on tegemist turvaliste üürilepingute platvormiga, siis puutume igapäevaselt kokku nii üürnike kui ka üürileandjatega. Tänu sellele on meil hea ülevaade, mida üürileandjad peavad vajalikuks küsida inimestelt, kes soovivad nende pakutavat korterit üürida.

Meie esimene soovitus üürikandidaatidele on olla ise aktiivne ja avatud. Näiteks kokkuvõtlik kirjeldus enda kohta on loob hea võimaluse teha ära esimene tutvus. See võiks sisaldada:

  • Lühike üldine tutvustus endast

  • Millega üürnik igapäevaselt tegeleb – töö, kool, hobid jne

  • Miks just see korter on sobiv ja kui pikaks üüriperioodiks

  • Kellega plaanitakse üürikodus elada – üksi, elukaaslase, sõbra, lemmikloomaga jne

Ja veel soovitame mõelda täiendavatele küsimustele, mida näiteks üürileandjaga kohtudes rääkida:

  • Kas ja kui kaua on üürihuviline varem endale kodu üürinud?

  • Mis põhjusel kolitakse praegusest elukohast ära?


Mida teada üürilepingu kohta?

Enne allkirjastamist peaks üürileping olema tähelepanelikult läbi loetud. Selguse mõttes võib ka lepingu sisu koos üürileandjaga üle käia. Ühtki rumalat küsimust ei ole olemas – kui miski tundub ebaselge, siis tasub alati üürileandjaga konsulteerida. Avatud suhtlus on oluline eeldus hea üürisuhte loomiseks ja hoidmiseks.

Üürilepingu tüüp: tähtajaline või tähtajatu

Üürilepinguid on kahte tüüpi. Tähtajaline leping tähendab, et see algab ja lõppeb konkreetsel kuupäeval. Tähtajatu leping algab samuti kindlal ajal, ent sellel puudub eelnevalt kokku lepitud lõpukuupäev.

Tähtajatu üürileping on paindlikum kui tähtajaline, sest:

  1. Nii üürnik kui ka üürileandja saab lepingut lõpetada korraliselt ja ühepoolselt. Sellest on vaja teada anda teisele osapoolele 3 kuud ette. Rendinil on olemas ka spetsiaalne lepingu ülesütlemise teavituspõhi üürnikule (leia siit).

  2. Tähtajalist lepingut ei saa korraliselt ja ühepoolselt lõpetada. Ainukene võimalus selle lepingutüübi enneaegseks ülesütlemiseks on erakorraline situatsioon, mis eeldab väga mõjuvat põhjust ja tähendab, et lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Loomulik kulumine üürikorteris

Vaata üle, mida ütleb leping loomuliku kulumise kohta – kas üürileandja aktsepteerib loomulikku kulumist või on ta teinud ettekirjutuse, et eluruum tuleb tagastada seisundis, kust on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine/halvenemine. See on üks punkt üüriseaduses (Võlaõigusseadus ehk VÕS), mis jõustus 2021. aastal.

Makseandmed üürilepingus

Üürilepingus peab olema kirjas, mis kuupäeval on üüri maksmise tähtaeg ja kuidas käib arveldamine (saaja andmed koos pangakonto numbriga). Kui üüri eest tasumine toimub sularahas, siis on väga oluline, et tehingust jääb kirjalik märk maha. Näiteks üürileandja kirjutab üürnikule e-maili, et ta on üürimakse kätte saanud.

Üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine

Üleandmise-vastuvõtmise akt ehk ÜVA on väga oluline dokument üürilepingu kõrval. See on üürileandja ja üürniku vaheline kokkulepe, mis tuleb koostada ja kinnitada valduse üleminekul. Akti tegemine on mõlema osapoole huvides, sest see tagab vajaliku tõendusbaasi võimalike arusaamatuste ja nõuete edukamaks lahendamiseks.

Õigesti tehtud akt:

  • dokumenteerib elupinna seisukorra üürniku sisse ja välja kolimise hetkel,

  • sisaldab ajakohaseid fotosid,

  • fikseerib ära elupinnal oleva vara ja viimased näidud.

Tänu sellele tekib korrektne võrdlus kahest ÜVA-st: üks, mis tehti üürilepingu alguses ja teine, mis tehti selle lõpus.