Möödunud aasta alguses soovisid Jaan* ja tema pruut Maria* (nimed muudetud) üürida korterit ning peale mõningaid otsinguid leitigi mitu meelepärast kuulutust Rendin platvormilt. Kuna mõlemal osapoolel olid maksehäired ning Jaan oli varem viibinud isegi kinnipidamisasutuses, siis palus noorpaar korteritele kandideerimiseks abi oma sõbralt Rainerilt*.

Raineril ei olnud ühtegi maksehäiret, mistõttu soovisid Jaan ja Maria, et too looks hoopis ise Rendini platvormile konto ning sõlmiks hiljem üürilepingu enda nimele. Noorpaar kinnitas Rainerile, et kõiki korteriga seotud kulusid maksavad nemad ning esimesel võimalusel eemaldatakse tema nimi lepingust ja muudetakse peaüürnikuks Jaan. Vastutasuks teene eest lubas Jaan Rainerile kanda igakuiselt ka 200 eurot ning Rainer nõustus.

Üüripindadele kandideerides kirjutasid sõbrad, et üürnik soovib korterit kasutada koos oma venna, naise ja koeraga. Märtsi alguses käidigi kolmekesi ühte üürikorterit vaatamas, kus Jaan esitles maaklerile Rainerit samuti oma vennana ja kinnitas, et vastutavaks üürnikuks saab Rainer ning nemad Mariaga asuvad ainult koos temaga korterit kasutama. Peagi sõlmitigi leping Raineri nimele ja noorpaar kolis korterisse sisse.

Korteri üürimiseks oli vaja ettemaksuna tasuda esimese kuu üür. Teise kuu üüri- ja kommunaalmakseid üürileandjale aga enam ei laekunud. Üürileandja Maret* saatis Rainerile võlgnevuste osas meeldetuletusi ja pakkus võimalusi tasumiseks, kuid tulutult. Jaan küll lubas Rainerile, et maksab võlgnevused ära ja võtab lepingu varsti enda nimele, ent lõpuks selleni ei jõutudki.

Alles nüüd sai Maret teada, et Rainer ise korterit ei kasuta ning Jaan ja Maria on kõige tipuks ka eluruumi hüljanud. Maret teavitas sõprade skeemitamisest kohe ka Rendinit ning alustas poolte kokkuleppel üürilepingu lõpetamist, kuid siis alles hakkas lugu hargnema.

Kui üürikodu tagastati, siis tabas korteri omanikku šokk. Ennist puhtas ja suurepärases seisukorras korter oli rikutud ning kõik kohad täis mustust ja tahma.

Elutoa diivan oli auguline ja plekiline, samuti leidus nii diivanil kui tugitoolidel rohkelt suitsukonide põletusjälgi. Elutoa laual ilutses suur rusikalööki meenutav auk ning söögilaud oli täis täkkeid ja kriipse, kuna Jaan ei suvatsenud kasutada söögitegemisel lõikelauda. Lisaks oli täiesti laiali lagunenud üks vooditest, mille kinnitused olid lahti ja ära murtud.

Põhjalikumal vaatlusel selgus, et korteri mööbel oli täis ka koera kraapimise jälgi ning üks diivanikatetest ära näritud. Kõrvaltuppa oli pandud kokkurullitud elutoa vaip, mis oli üleni räpane ning täis kuivanud looma väljaheiteid meenutavaid plekke. Hiljem selgus, et koera eest ei hoolitsetud ning teda hoiti suurema osa ajast kõrvaltoas kinni.

Korteri tagastamisele ilmus Rainer juba üksinda. Ta teadvustas juhtunut ja tunnistas, et korteris toimusid pidevad peod ning enamus vara lõhkus Jaan purjuspäi. Ühiselt koostati üürilepingu lõpetamisakt ning pandi kirja kõik leitud puudused, mille Rainer ka allkirjastas.

Rendini õigustiimi abiga asus Maret kahjunõuet koostama. Selleks otsis ta kauplustest kahjustatud mööblile sarnaseid asendusesemeid ja võttis vajalikke hinnapakkumisi koristusfirmadelt. Kahjude hindamise käigus selgus, et varakahju ja võlgnevuste kogusumma oli 3440 eurot.

Rendin hüvitas Maretile saamata jäänud üüri- ja kommunaalmaksed ning varakahju ja esitas Rainerile tagasinõude. Rainer edastas väidetavalt kahjunõude omakorda Jaanile, lootuses, et viimane tasub ise võlgnevused ja võtab oma tegude eest vastutuse. Jaanilt aga vastust ei tulnud.

Kui kahjunõuet mõistliku aja jooksul ei rahuldatud, saatis Rendin Rainerile tasumiseks meeldetuletuse. Rainer tunnistas, et tal puudub sissetulek ja teda meelitati üürilepingut sõlmima. Lisaks arvas ta, et tema juhtunu eest ei vastuta, kuna korteris ta päriselt ei elanud. “Selgitasime Rainerile, et seaduse järgi on vastutav isik, kes astub lepingulistesse suhetesse ning pakkusime võimalust vajadusel võlgnevus ajatada,” ütleb Rendini õigusjuht Lia Siht.

“Seaduse järgi vastutab üürilepingu täitmise eest inimene, kes selle allkirjastas. Üürilepingu sõlmimine on isiklik õiguslik vastutus, mistõttu on oluline leping alati hoolikalt läbi lugeda ja mõista selle tingimusi enne allkirjastamist. Allkirjaga kinnitab üürnik, et ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistab nende sisu ja nõustub nendel tingimustel üürilepingu sõlmimisega,” selgitab Lia Siht.

Kuna Rainer ei rahuldanud võlanõudeid ettemääratud ajaks, siis tuli vaidlust jätkata kohtulikus menetluses. Pärast asjaolude läbivaatamist ja kohtuistungi pidamist otsustas kohus Rainerilt välja mõista kahjuhüvitise eluruumi kahjustamise eest koos menetluskuludega summas 3682 eurot.

“Võlaõigusseaduse (§ 334 lg 2) kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Üürnik ei vastuta üksnes siis, kui ta suudab tõendada, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis,” selgitab õigusekspert.

“Üürnik on kohustatud eluruumi kasutama hoolikalt ja üürileandmisel kokku lepitud sihtotstarbe järgi ning tagastama selle lepingujärgsele kasutamisele vastavas seisundis. Kui üürnik või temaga koos elavad isikud (antud juhul isikud, keda üürnik on enda asemel korterisse lubanud) lepingu tingimusi rikuvad, siis on üürileandjal õigus nõuda temalt tekitatud kahju hüvitamist või likvideerimist,” lisab ta.

“Lepinguliselt oli vastutav isik Rainer ning Jaan ja Maria koos põhiüürnikuga korterisse elama lubatud isikud. Üürileandja ega Rendin polnud teadlikud, et Rainer ei asu eluruumi ise kasutama. Samuti puudus meil igasugune teave ka Raineri ja tema sõprade muudest kokkulepetest,” täpsustab Siht.

“Üürisuhte vältel käis kogu suhtlus üürileandjaga Raineri kaudu. Tema allkirjastas üürilepingu, eluruumi üleandmise akti, üürilepingu lõpetamise kokkuleppe ning kinnitas ka eluruumi tagastamise akti, mistõttu lasus vastutus nõuete täitmise eest just nimelt Raineril,” selgitab Siht.

“Kui inimene on pettuse ja sunni toimel astunud tehingusse, siis on tal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks politsei poole. Samas kui inimene teeb asju omal soovil, siis ta peab hiljem tekitatud probleemide eest ka vastutama. Seda isegi juhul, kui ta on teadmatuses sellega kaasneva vastutuse suurusest,” kommenteerib ta.

“Üldjuhul on pahatahtlikud osapooled teadlikud seaduse pügalatest ning kasutavad ära inimeste teadmatust, et vabastada end vastutusest ja lükata võlgade tasumise kohustus variisiku õlgadele. Nii juhtus paraku ka Raineriga, kes soovis lihtsalt heast tahtest sõpra aidata ega osanud midagi kahtlustada,” lisab õigusekspert.

“Tankistide kasutamine on üüriturul suur probleem, kus ilusate lubadustega räägitakse ära mõni sõber või tuttav, et too ühel või teisel põhjusel üürilepingu enda nimele sõlmiks. See annab üürnikele aga võimaluse üüripinnal süüdimatult toimetada teadmisega, et kahjude eest nemad enam hiljem ei vastuta,” nendib Siht.

Rendini õigusjuht paneb kõigile südamele, et mitte mingil juhul ei tohi kellegi teise üürilepingut enda nimele sõlmida. “Kui sõber või sugulane ei saa maksehäirete või vähese sissetuleku tõttu korterit ise üürida, siis tuleb leida mingi muu variant, mitte end lepinguliselt tema eest millegagi siduda. Paraku inimesed ei mõtle sageli võimalikele tagajärgedele ega mõista, et sellisel juhul vastutavad seaduse silmis nemad ise. Loodetakse, et probleemide ilmnemisel võtab sõber vastutuse, kuid tavaliselt nii ei juhtu ning Raineri juhtum ainult kinnitab seda,” hoiatab Siht.

*Kõik nimed loos on muudetud

*Artikli kaanepilt on illustratiivne