Juhtumianalüüs: üürniku tekitatud 5000-eurone kahju

Rahulikust suhtest probleemseks üürnikuks

Triinu üürnikeks sai noorpaar. Üürileping vormistati naise nimele, kes läbis eelnevalt Rendini taustakontrolli. Ootamatult sai mõne aja pärast suhe läbi. Üürikorterisse jäi elama meespool, kes võttis lepingu üle.

Seejärel läks lahti tõeline poissmeheelu, mille üle kaebasid ka naabrid. Pidev pidutsemine, vali muusika ja lärm muutus ümberkaudsete elanike jaoks väga häirivaks. Seda teada saades läks Triin vaatama, mis üüripinnal täpsemalt toimub. Midagi hullu ta korterist küll ei tuvastatud, kuid siiski otsustas, et leping tuleb korraliselt üles öelda.

Oma kinnisvara välja üürides peab arvestama riskiga, et inimeste elu on muutlik ja võib kaasa tuua ootamatuid pöördeid (nagu selle loo näitel oli kooselu purunemine), mis mõjutavad ka üürileandjat.

Kuidas lõpetada üürilepingut?

Üürilepingu lõpetamise võimalused on erinevad vastavalt lepingutüübile.

Tähtajatu lepingu saab korraliselt ja ühepoolselt üles öelda 3-kuulise etteteatamisega. Teavitus peab olema kirjalik ja saajal tuleb kinnitada selle kätte saamist. Kui osapooled saavad kokkuleppele (tuleb vormistada kirjalikult), siis saab lepingu varem ära lõpetada.

• Erakorraline ülesütlemine on lubatud Võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Tähtajaline leping lõppeb vastavalt kuupäevale, mis lepiti kokku lepingu sõlmimisel. Seda pole võimalik lõpetada korraliselt ehk ilma mõjuva põhjuseta (nt mõjuvaks põhjuseks ei loeta soovi kolida tänu ootamatule tööpakkumisele teises linnas või riigis). Nii jäigalt piiritletud leping võib viia olukorrani, kus üürnik hülgab eluruumi ja lõpetab omavoliliselt kohustuste täitmise, mis tekitab kõiksugu ebamugavusi. Üürileandjal tuleb leida nii uus elanik kui ka tegeleda eelmise elaniku võlgadega.

Rikutud üürikorter

Kuna üüri eest oli tehtud ettemaks, ei lõpetanud üürileandja lepingut koheselt ning üürnik jäi veel üüripinnale elama. Tagasivaatavalt ütleb üürileandja, et see oli viga. Kui Triin läks korterit tagasi oma valdusesse võtma, ootas ees šokeeriv vaatepilt. Uhiuus ja kauni disainiga korter oli rikutud. Muuhulgas olid seal:

• Laiali lagunenud voodi

• Hunnik hallitava toiduga pesemata nõusid

• Katkine telekas

• Sigarettidega tekitatud põletusjäljed erinevatel töötasapindadel

• Kasutatud kondoom

• Värvikahjustused (ka lagedel)

• Õhupüssi kasutamise jäljed

Tuhandetes eurodes üürikahju

Õnneks tegi Triin üürilepingu Rendini kaudu ja probleemi ilmnedes võttis ta ettevõtte klienditoega ühendust. Pärast vajaliku tõendusbaasi analüüsi hindas üürileandja kahju 5000 eurole. Kuna üürnik ei võtnud oma tegevuse eest vastutust, siis Rendini õigustiim võttis juhtumi üle ja korvas kahju üürileandjale.

• Kuidas täpsemalt käituda varakahju puhul, loe Rendin Abikeskusest.

Triin ise väärtustab Rendini kogemuse puhul inimlikku suhtumist ning kahjuavalduse ja sellega seotud protsessi lihtsust. Ka võlgnevuse üle andmine Rendinile oli igati mugav. Kõigest kahe nädalaga sai kõik lahendatud, sinna ajaraami mahtus ka korteri uuenduskuur.

Igal juhul soovitab ta valiku langetada Rendini kasuks, kui kinnisvara omanik plaanib oma vara välja üürida. Triinul on minevikust veel üks probleemne kogemus üürnikuga, kuid siis tal Rendini kaitset polnud. Ta sattus puuküürniku otsa, kes üüri eest ei tasunud ja välja samuti ei kolinud, seega võlg aina kasvas. Pärast sellist situatsiooni otsustas ta üürimise mõneks ajaks ära lõpetada. Nüüd on Rendiniga turvalisem ning selliseid drastilisi samme – halvast kogemusest taastumise nimel – ei ole vaja enam teha.

Kuidas vabaneda probleemsest üürnikust?

Üks suurimaid eluruumi üürimisega seotud riske on see, et üürnik jätab üüri– ja kommunaalarved maksmata. Asja teeb veelgi hullemaks, kui üürnik on pärast võlgu jäämist kadunud nagu tina tuhka.

Kuhu seoses võlgnevustega pöörduda ja kuidas raha kätte saada olukorras, kus üürileandja ei ole Rendini kasutaja?

1. Üürikomisjoni pöördumine. Esimene ja kõige tavalisem variant on küsida võlgu jäädud raha tagasi üürikomisjoni kaudu. Suur pluss on see, et üürikomisjoni pöördumine on tasuta ning riigilõivu maksta ei tule. Samas tasub enne pöördumist teada, et komisjonis menetletavate nõuete puhul on piiriks 3200 eurot.

2. Maksekäsu rakendamine. Järgmine variant üürilisest võlgnikuga tegelemiseks on teha avaldus maksekäsu – kiirmenetluse vormis – menetlemiseks. Sellisel juhul tegeleb kohus asja lahendamisega 10 päeva jooksul alates maksekäsu avalduse saamisest. Maksekäsu puhul on võimalik kiirmenetlusena esitada võlanõue, mis on kuni 6400 euro väärtuses.

3. Kohtu poole pöördumine. Kolmas variant on valida kohtutee, kuid seda tuleks teha alles siis, kui muud variandid on läbi proovitud. Või juhul, kui rahaline kahju on nii suur, et see muude variantide puhul ületab määratud kahjupiiri.

Loe nende valikuvõimaluste kohta pikemalt siit.