← Tagasi postituste juurde

Mida teha võlgu jäänud ja õhku haihtunud üürnikuga?

Mida teha võlgu jäänud ja õhku haihtunud üürnikuga?

Üks suurimaid korteri üürimisega seotud riske on see, et üürnik jääb võlgu. Veel hullem on see, kui üürnik pärast võlgu jäämist ka nagu tina tuhka kadunud on. Rendini jurist Lia Siht annab nõu, kuhu oma võlgnevustega pöörduda ja kuidas need kätte saada.

Variant 1: pöörduda üürikomisjoni

Esimene ja kõige tavalisem variant on küsida võlgu jäädud raha tagasi üürikomisjoni kaudu. “Selle suur pluss on see, et üürikomisjoni pöördumine on tasuta ning riigilõivu selle eest maksta ei tule. Samas tasub sinna pöördumisel teada, et seal menetletavate nõuete puhul on laeks 3200 eurot, seega ei pruugi sellest variandist suuremate nõuete puhul kasu olla,” selgitab Siht. Teine probleem on, et hetkel asub ainus Eesti toimiv üürikomisjon Tallinnas.

Üürikomisjoni poole pöördudes tuleb lisaks täpselt välja selgitada, mida sinna esitatavas avalduses märkida. Tallinna üürikomisjoni kohta käiva info leiab näiteks Tallinna linna kodulehelt. Laias laastus on vaja esitada nõue ning oma väiteid kinnitavad tõendid.

Pärast avalduse esitamist hakatakse juhtumit menetlema ning üürnikult küsitakse, kas ta on tema vastu esitatavate nõuetega päri. Juhul, kui ta seda ei ole, on tal õigus pöörduda kohtusse. Juhul, kui ta seda on, või ta ei vasta komisjonipoolsele arupärimisele, tehakse võlgu olekut kinnitav otsus, mis on võimalik lasta kohtutäituri abiga jõustada.

Hea on teada ka seda, et kui üürniku võlad on mahukamad, on võimalik teatud juhtudel neid sellegipoolest sisse nõuda. “Kui võlgnevus koosneb mitmest osast - näiteks üüri- ja kõrvalkulude nõudest ja eraldi kahjunõudest sisustuse rikkumisel, saab komisjoni poole pöörduda mitme eraldiseisva avaldusega,” selgitab Siht.

Pärast avalduse esitamist hakatakse juhtumit menetlema ning üürnikult küsitakse, kas ta on tema vastu esitatavate nõuetega päri. Juhul, kui ta seda ei ole, on tal õigus pöörduda kohtusse. Juhul, kui ta seda on, või ta ei vasta komisjonipoolsele arupärimisele, tehakse võlgu olekut kinnitav otsus, mida on võimalik lasta kohtutäituri abiga jõustada.

Kohtutäituril on palju rohkem võimalusi ja vahendeid, et näiliselt kadunud üürnik üles leida ja oma tegude eest vastutama panna.

Nii jääb selle variandi puhul jäljetult kadunud ja kahju tekitanud üürniku lõplik üles otsimine kohtutäituri ülesandeks. Neil on palju rohkem võimalusi ja vahendeid, et näiliselt kadunud üürnik üles leida ja oma tegude tagajärgede eest vastutama panna. “Minu praktikas edastas kohtutäitur dokumendid võlglasele näiteks tema vanemate kaudu,” toob jurist näite.

Variant 2: rakendada maksekäsku

Teine variant on teha avaldus maksekäsu kiirmenetluse vormis menetlemiseks. Sellisel juhul lahendab kohus maksekäsu avalduse saamisest 10 päeva jooksul. "Maksekäsu puhul on võimalik kiirmenetluses esitada nõue kuni 6400 euro väärtuses ning seda olenemata üürikodu asukohast. Samas on maksekäsu puhul vaja maksta ka riigilõivu kolm protsenti nõudelt, minimaalselt 45 eurot," ütleb Siht.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule võimalik esitada e-toimiku portaalis. Taas, ka sel juhul on olemas tavapärased andmed, mida iga avaldus peab sisaldama. Juhul, kui avaldus on korrektselt vormistatud, toimetab kohus väidetavale võlglasele makseettepaneku ning vastuväite blanketi.

Kui võlgnik esitab kohtule põhjendatud vastuväite, menetletakse juhtumit avalduse esitaja soovil edasi kohtus. Samas ei ole see aga kohustus. Samas tuleb teada, et kui avaldus jäetakse kohtu poolt sootuks rahuldamata, siis seda otsust ei saa avalduse esitaja kohtusse edasi kaevata.

Kui võlgnikul vastuväiteid pole või nende esitamise võimalust ei kasuta, on üürnik kohustatud oma võla tasuma. Kui ta seda ka siis ei tee, saab üürileandja taas pöörduda kohtutäituri poole, kes juba karmimate meetoditega raha hankima hakkab ning võlgniku asukoha välja selgitab.

Variant 3: pöörduda kohtu poole

Kolmas variant on pöörduda otse kohtusse, kuid seda tuleks teha alles siis, kui muud variandid on ennast ammendanud või kui kahju on nii suur, et see muude variantide puhul paika pandud kahjulagede hulka ei mahu. "Kohtusse pöördumine on kõige aja- ja rahakulukam variant, seega tuleks mitu korda kaaluda, kas see üldse mõistlik on," ütleb Siht. Kohtusse pöördumise riigilõivude arvutamise tabeli leiab Riigi Teatajast.

Kohtusse pöördumine on kõige aja- ja rahakulukam variant, seega tuleks mitu korda kaaluda, kas see üldse mõistlik on.

Siht hoiatab, et lisaks sellele, et kohtusse pöördumine on rahaliselt kulukas, peab selleks hetkeks olema kohtule ka selgitatav, et muud sammud on end ammendanud. “Kui võlgniku asukoht on teadmata, tuleb kohtusse pöördumisel ka selgitada, mida olete enne seda sammu ette võtnud, et võlgnikuga ühendust saada,” ütleb ta.

Kui kohtule teada anda, et üürniku asukoht on teadmata, saab kohus välja selgitada võlglase asukoha ja/või teha tagaseljaotsuse, mida näiteks maksekäsu puhul teha ei saa. Taaskord, ka sel juhul jätkub lõpetuseks sama teekond: võlgniku andmed edastatakse kohtutäiturile, kes hoiab tema finantsidel silma peal ning võimalusel hangib võla tagasi.

Kui ise võlgu jäänud üürnikega tegeleda ei taha, sõlmi oma järgmine üürileping Rendini abiga. Aitame välistada probleemsed üürnikud ja murede tekkimisel need kiirelt ja efektiivselt lahendada. Hangi meie rakendus Google Play poest või Apple App Store'ist.