Mida teha võlgu jäänud ja õhku haihtunud üürnikuga?

Üks suurimaid eluruumi üürimisega seotud riske on see, et üürnik jätab üüri– ja kommunaalarved maksmata. Asja teeb veelgi hullemaks, kui üürnik on pärast võlgu jäämist kadunud nagu tina tuhka.
Avaldamise kuupäev 16.09.2022
Selle artikli sisu võib olla aegunud!
Mida teha võlgu jäänud ja õhku haihtunud üürnikuga?

Rendini õigusjuht ja jurist Lia Siht annab nõu, kuhu seoses võlgnevustega pöörduda ja kuidas raha kätte saada.

1. Üürikomisjoni pöördumine

Esimene ja kõige tavalisem variant on küsida võlgu jäädud raha tagasi üürikomisjoni kaudu. "Suur pluss on see, et üürikomisjoni pöördumine on tasuta ning riigilõivu maksta ei tule. Samas tasub enne pöördumist teada, et komisjonis menetletavate nõuete puhul on piiriks 3200 eurot. Seega suuremate nõuete puhul ei ole sellest võimalusest kuigi palju kasu," selgitab Lia Siht. Teine probleem on, et hetkel asub ainus Eesti toimiv üürikomisjon Tallinnas.

Kui üürikomisjoni poole pöörduda, siis tuleb enda jaoks täpselt selgeks teha, mida esitatavas avalduses peab ära märkima. Laias plaanis on vaja esitada nõue koos väiteid kinnitavate tõenditega. Rohkem infot üürikomisjoni kohta leiab Tallinna linna kodulehelt.

Juristi sõnul tasub teada, et kui üürniku võlad on eelpool mainitust suuremad, on võimalik teatud juhtudel neid siiski sisse nõuda. "Kui võlgnevus koosneb mitmest osast, näiteks üüri- ja kõrvalkulude nõudest ja eraldi kahjunõudest sisustuse rikkumisel, saab komisjoni poole pöörduda mitme eraldiseisva avaldusega," avaldab ta.

Võlgnevuse menetlemisel on mitu etappi

Pärast avalduse esitamist hakatakse juhtumit menetlema ning üürnikult küsitakse, kas ta on tema vastu esitatavate nõuetega päri. Juhul, kui ta seda ei ole, on tal õigus pöörduda kohtusse. Juhul, kui ta on või ei vasta komisjonipoolsele arupärimisele, siis tehakse võlga kinnitav otsus, mida saab kohtutäituri abiga lasta jõustada.

Antud variandi puhul jääb jäljetult kadunud ja kahju tekitanud üürniku lõplik üles otsimine kohtutäituri ülesandeks. "Temal on omanikuga võrreldes rohkem võimalusi ja vahendeid, et näiliselt kadunud üürnik üles leida ja oma tegude eest vastutama panna," räägib Siht. "Näiteks minu praktikas edastas kohtutäitur dokumendid võlglasele tema vanemate kaudu."

2. Maksekäsu rakendamine

Järgmine variant üürilisest võlgnikuga tegelemiseks on teha avaldus maksekäsu – kiirmenetluse vormis – menetlemiseks. Sellisel juhul tegeleb kohus asja lahendamisega 10 päeva jooksul alates maksekäsu avalduse saamisest. "Maksekäsu puhul on võimalik kiirmenetlusena esitada võlanõue, mis on kuni 6400 euro väärtuses. Kusjuures, üürikodu asukoht ei ole oluline," kommenteerib Siht. Avalduse tegemisel tuleb maksta riigilõivu 3% nõude summast, minimaalselt 45 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule võimalik esitada E-toimiku portaalis. Avalduses küsitakse teatud infot ja andmeid ning kui see on korrektselt vormistatud, siis toimetab kohus väidetavale võlglasele makseettepaneku ja vastuväite blanketi.

  • Kui võlgnik esitab kohtule põhjendatud vastuväite, siis menetletakse juhtumit avalduse esitaja soovil edasi kohtus, ent see pole kohustus. Samas tuleb teada, et kui avaldus jäetakse kohtu poolt sootuks rahuldamata, siis seda otsust ei saa avalduse esitaja kohtusse edasi kaevata.

  • Kui võlgnikul vastuväiteid pole või nende esitamise võimalust ei kasuta, on üürnik kohustatud oma võla tasuma. Kui ta seda ei tee, saab üürileandja taas pöörduda kohtutäituri poole, kes asub tegutsema, et välja selgitada võlgniku asukoht ja saada võlg kätte.

3. Kohtu poole pöördumine

Kolmas variant on valida kohtutee, kuid seda tuleks teha alles siis, kui muud variandid on läbi proovitud. Või juhul, kui rahaline kahju on nii suur, et see muude variantide puhul ületab määratud kahjupiiri. "Kohtusse pöördumine on kõige aja- ja rahakulukam variant. Mõistlik on mitu korda kaaluda, kas seda üldse teha," leiab Siht. Kohtuga kaasnevad riigilõivud, arvutamise tabeli leiab Riigi Teatajast.

Siht hoiatab, et lisaks rahalistele kuludele, peab kohtule põhjalikult selgitama eelnevalt proovitud variante, mis kasu kuidagi ei toonud. Näiteks kui võlgniku asukoht on teadmata, tuleb kohut informeerida sammudest, mida üürileandja on teinud, et võlglasest üürnikuga ühendust saada,” ütleb ta.

Kohus saab välja selgitada võlglase asukoha ja/või teha tagaseljaotsuse, mida maksekäsu puhul teha ei saa. Sellises olukorras jätkub lõpetuseks sama teekond: võlgniku andmed edastatakse kohtutäiturile, kes hoiab tema finantsidel silma peal ning võimalusel hangib võla tagasi.

4. Enneta kõige mustemaid stsenaariumeid

Kui isegi võlglasest üürniku peale mõtlemine tekitab külmajudinaid, siis otsi oma järgmine üürnik Rendini kaudu. Leiame omanikule kvaliteetsed üürikandidaadid, kes on läbinud taustakontrolli. Väljavalitud inimesega saab sõlmida Rendini turvalise üürilepingu, mis sisaldab üürileandja jaoks maksete garantiid ja varakaitset. Kõiksuguste murede korral on meie üüri- ja õiguseksperdid alati abiks.

Loe lisaks

  • Ülevaade Rendini teenusest ja vastused korduvatele küsimustele.

  • Eksperdi analüüs: 5 eluruumi üürilepingust tulenevat riski

  • Soovitused, kuidas hoida üürikodu paberimajandus eeskujulikus korras