Eksperdi juhend
kodukindlustuse valimiseks

Uue üürilepingu sõlmimise valguses tuleks üürileandjal üle vaadata ka üürikorteri kodukindlustus, selle tingimused ja valitud kaitsete suurused. Kui kodukindlustus puudub, siis tasuks see teha. Üürileandjatel tuleb silmas pidada, et Rendini kaitse ja kodukindlustus ei ole samaväärsed tooted, mistõttu on oluline mõlemaid omada.
Avaldamise kuupäev 28.09.2023
Selle artikli sisu võib olla aegunud!
Eksperdi juhend <br/> kodukindlustuse valimiseks

Järgnevas loos annab kindlustusekspert Andres Konsap ülevaate kõige olulisematest küsimustest ja teemadest üürikorteri kindlustamise puhul ning selgitab, kuidas valida sobivaimat lahendust.

Muuhulgas saad teada:

  • Kas üürikorteri peaks kindlustama?

  • Mis on kodukindlustus?

  • Mis on Rendini kaitse?

  • Rendini kaitse ja kodukindlustuse võrdlus

  • Kes peab üürikorteri kindlustama?

1. Kas üürikorteri peaks kindlustama?

Iga üürileandja võiks omada nii üürikorteri kodukindlustust kui ka Rendini kaitset.

“Aeg-ajalt jõuavad üürileandjad meieni küsimusega, kas Rendini kasutamine tähendab, et omanik võib loobuda kodukindlustusest. Põhjendatakse, et ise nagunii ei elata seal,” avaldab Andres Konsap, Rendini kindlustusvaldkonna juht. “Me ei soovita seda otsust teha mitte mingil juhul,” lisab ta.

Rendini kaitse ja kodukindlustus on oma olemuselt erinevad. “Jah, nende mõlema ülesanne on üürileandjat aidata, ent erinevates situatsioonides. Ehk siis: Rendini kaitse ja kodukindlustus täidavad erinevat eesmärki,” rõhutab ekspert.

Mis on kodukindlustus?

Kodukindlustus kaitseb omaniku kodu ja seal olevat vara ootamatute ja ettenägematute juhtumite puhul, nt tulekahju, veeavarii, torm, üleujutus, vandalism, murdvargus jms.

Kui tegemist on eramaja või ridaelamuga, siis kuulub kodukindlustuse kaitse alla kogu hoone, siseviimistlus, sisseehitatud/püsivalt kinnitatav mööbel jms. Kortermaja puhul on hoone kindlustamine ühistu ülesanne, kuid korteriomanik saab ise kindlustada oma korteri siseviimistluse, kodus asuva vara ja omavastutuse.

  • Kodukindlustuse alla ei kuulu raskest hooletusest ja tahtlikkusest põhjustatud juhtumid (mille eest Rendin üürileandjat kaitseb). Samuti ei liigitu sinna alla pikaajalistest looduslikest protsessidest tingitud juhtumid nagu hallitus, mädanemine jms.

Konsap selgitab, et täpne paketi sisu oleneb kindlustuspakkuja tootest ning mis tüüpi ja kui suuri kaitseid oma varale soovitakse. “Kodukindlustuse pakkujad käivad eeskujulikult ajaga kaasas ning pidevalt kohandatakse oma tooteid vastavalt areneva maailma ja klientide kasvavatele vajadustele.”

Ta toob näite, et mõned pakkujad võimaldavad kaitset ka tehnoseadmetele (nt küte, jahutus ja ventilatsioon), mis on kuni seitse aastat vanad. Kaitse kehtib ka sisemiste rikete puhul. “Keegi pole otseselt süüdi, kui seade lõpetab töötamise garantiiperioodi järgselt. Sel juhul tasub pöörduda kahju hüvitamise avaldusega oma kodukindlustuse poole.”

Mis on Rendini kaitse?

Kui üürileandja sõlmib oma üürnikuga turvalise lepingu Rendini platvormil, siis sellega kaasneb automaatselt teatud kaitse mõlemale osapoolele:

  • Üüri- ja kommunaalmaksete garantii üürileandjale (3+3 kuu ulatuses)

  • Varakaitse üürileandjale (10x üüri ulatuses)

  • Tagatisrahata üürimine üürnikule

  • Õigusabi nii üürileandjale kui ka üürnikule

“Rendin kaitse puhul ei oma tähtsust kas üürniku tegevusest tekkinud kahju üürileandjale oli tahtlik või juhtus kogemata; kas kahju tekitas üürnik ise, tema külaline, laps või lemmikloom,” ütleb Konsap. “Samas Rendin ei kaitse olukorras, kui üürnik on põhjustanud kahju kolmandale osapoolele (sellist kaitset pakub ainult kodukindlustuse vastutuskindlustus),” täpsustab ta.

Oluline teada: esmajärjekorras vastutab üürnik kõikide oma tegude eest ise

Rendini teenus ei ole vastutuskindlustuse analoog; pigem võiks seda kirjeldada kui käendusele sarnast lahendust.

  • Kui üürnik tekitab üürileandjale rahalist kahju üüri- või kommunaalmaksete võlgu jäämisega või rikub üürikodus olevat vara, siis eeldame, et ta on ise suuteline kahju üürileandjale hüvitama.

  • Juhul, kui üürnik keeldub kahju hüvitamisest üürileandjale, siis teeb seda Rendin, ent seejärel esitatakse üürnikule tagasinõue.

Probleemide esinedes on meie eesmärk saavutada parim võimalik kompromiss üürniku ja üürileandja vahel. Kui üürikahju korral on osapooled koostööaltid, siis oleme valmis pakkuma paindlikke võimalusi tekitatud kahju hüvitamiseks. Seda ka siis, kui tagasinõue on esitatud.

  • Näiteks, tõsises hädas oleval üürnikul on võimalik võlg tagasi maksta pika aja peale ajatatuna ja intressivabalt.

Rendini kaitse ja kodukindlustuse võrdlus

Kokkuvõtvalt öeldes on Rendini kaitsel ja kodukindlustusel omad funktsioonid. Need ei asenda, vaid täiustavad teineteist – kuidas täpsemalt, seda näitab järgnev tabel.

Rendin

Kodukindlustus koos vastutuskindlustusega

Üürniku üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevus

Üürniku poolt põhjustatud varakahju

Muu ootamatu (õnnetus)juhtum

Kahju põhjustamine kolmandale osapoolele
(nt naabrid)

2. Kes peab üürikorteri kindlustama?

Vara omamisest tulenevad riskid on omaniku vastutus, seega on igati loogiline, kui kodukindlustusega tegeleb just üürileandja. See, et korteris elab üürnik, ei ole argument kodukindlustuse mitte sõlmimiseks. Küll aga on oluline sellest kindlustusseltsile teada anda, sest mitmed seltsid pakuvad täiendavalt ka üürimisega seotud kindlustuskaitseid.

“Olenemata elanikest, nende hoolsusest või muudest asjaoludest, ongi paljud juhtumid lihtsalt õnnetused, mida on pea võimatu ette näha või vältida. Näiteks veeavarii, tulekahju, murdvargus jms. Selliste õnnetuste puhul, kus üürnik ei vastuta kahju põhjustamise eest, ei ole üürnikul kohustus kahju kinni maksta,” kirjeldab Konsap. 

“Ja veel enam. Kui kodukindlustust ei ole sõlmitud ning korterist alguse saanud õnnetus põhjustab naaberkorterite elanikele kahju, siis on tõenäoline, et korteri omanikult nõutakse kahju hüvitamine välja kohtu kaudu,” hoiatab ta.

Igal juhul on igakuised kindlustusmaksed kordades väiksem väljaminek kui mõne õnnetuse järgselt naabrite vara taastamine.

3. Kortermajas asuv üürikinnisvara vajab vastutuskindlustust

Kodukindlustusele saab juurde valida vastutuskindlustuse, mis annab kaitse kolmandale osapoolele tekitatud kahjude eest. Kindlustusekspert toonitab, et eriti oluline on see just kortermaja elanike jaoks. “Seal ollakse naabritest ja nende tegevusest ümbritsetud. Kusjuures, selle puhul ei mängi rolli, kas tegemist on üürikorteri või omaniku enda koduga,” kommenteerib Konsap.

Ta toob klassikalise näite vastutuskindlustuse mitmetahulisest rollist. “Oletame, et sinu üürikorteris lõhkeb toru. Tekib korralik veeuputus, mis jõuab ka alumistele korrustele. Kui naabri korter saab sellest kahjustatud, siis hüvitab selle – sinu eest – sinu kindlustusandja.”

Täpselt sama kehtib ka olukorras, kus sarnane õnnetus juhtub naabri korteris, mis põhjustab sinu valduses probleeme. “Siis on kahju hüvitajaks naabri vastutuskindlustus. Juhul, kui naabril  kindlustus puudub, kompenseerib kahju sinu enda kindlustus, kes hiljem nõuab kahju selle põhjustajalt tagasi,” informeerib Rendini kindlustusvaldkonna juht. 

Kui kinnisvara omanik otsustab vastutuskindlustust mitte valida, tuleb arvestada, et taoliste õnnetuste tagajärjed tuleb oma taskust kinni maksta. Mastaapsete juhtumite puhul on jutt kümnetest või isegi sadadest tuhandetest eurodest.

Mis on vastutuskindlustus?

Kodukindlustus koos vastutuskindlustusega annab kaitse kolmandatele osapooltele põhjustatud kahjude eest. Kindlustuspakkuja taastab õnnetuse korral kannatanute – üldjuhul lähimate naabrite – eluruumide ja koduse vara juhtumieelse olukorra või hüvitab selle väärtuse.

Samuti on kindlustuspakkujatel mitmesuguseid vastutuskindlustuse lahendusi, nt laiendatud vastutuskindlustus või lemmiklooma omaniku vastutuskindlustus. See tähendab, et kui inimene, ta pereliige või lemmikloom tekitab kahju kodust kaugemal, siis kindlustus korvab selle.

4. Sobivad kindlustuskaitse suurused tasub läbi mõelda

Kuna inimeste soovid ja ootused kindlustuskaitsele on mõneti erinevad, siis esmalt võiks mõelda, mis on sellest vaatest kõige vajalikum. “Mõni tahab keskenduda tehnikaga seotud kaitsele, samas teine peab oluliseks kaitset kahju tekitamisel naabritele,” toob Andres Konsap välja erisoove.

Parima otsuse langetamisel tasub esmalt tutvuda kodukindlustuse pakkujate ja nende tingimustega. Seejärel võib konsulteerida spetsialistidega.

Eksperdi sõnul on olemas paar head rusikareeglit, millest võib iga kodu- ja üürikinnisvara omanik lähtuda:

  • Mida kõrgemas majas või kõrgemal korrusel asub korter, seda suurem olgu vastutuskindlustuse kaitse. Kui korter asub majas pigem kõrgemal, siis see suurendab tõenäosust tekitada kahju lisaks endale ka mitmele naabrile.

    Lihtne näide on veeavarii, mille tulemusena võib vesi jõuda mitu korrust allapoole. Või  tulekahju, kus kahju saavad nii ülemised kui ka alumised naabrid, sest suits, tahm ja kustutusvesi levivad pea igale poole.

  • Minimaalne vastutuskindlustuse kindlustussumma võiks olla vähemalt 10 000 € ühe korruse kohta. Kui otsustad selle soovituse põhjal vastutuskindlustuse tõstmise kasuks, siis tea, et igakuine kindlustusmakse tõuseb kõigest mõne euro võtta.

  • Varakahjude kaitse vali vara väärtuse järgi. Selleks tee läbi hinnangulised arvutused, kui palju võiks kodune vara kokku maksta. Sinna hulka kuulub kõik, mis ei ole sisseehitatud või kinnitatud, sh lahtine mööbel ja tehnika. Lisaks muu nagu riided, spordi- ja harrastusvahendid. Kui eluruumis on midagi eksklusiivset, näiteks hinnalised kunstiteosed või keskmisest väärtuslikum spordi- või hobivarustus, siis nendest peaks kindlustusega eraldi rääkima.

  • Omavastutus vali vastavalt võimalusele. Tihti soovitakse omavastutus valida nii madal kui võimalik, sest mõeldakse ainult väikestele kahjudele ja argumenteeritakse, et muidu ei saa kindlustusest mingit kasu. Tegelikult peaks fookus olema suurte riskide maandamisel.Kui kodu ja enamus varast hävineb, siis ei ole enam oluline, kas omavastutus on 100 või 300 eurot. Küll aga on sellel märgatav mõju kodukindlustuse maksele, sest mida suurem on omavastutus, seda madalam on igakuine või aastane kindlustusmakse.

Kindlustusjuhtumist teatamine ei ole raketiteadus

Kahju esinemisel tasuks esmajoones ühendust võtta kindlustuspakkujaga. Protseduur on klientidele lihtsaks tehtud, sest kahju teatamine käib internetis, kus üldjuhul on vaja kindlustusfirma veebis ära täita üks lühike ankeet.

Saadud info põhjal hakkab kindlustus tegutsema: kohapeale saadetakse oma ehituspartner, kes hindab kahjud ning teeb hinnapakkumise töödele, mida on vaja teha vara taastamiseks. Seejärel peab kindlustus kiitma pakkumise heaks, et partner saaks teostada remonditööd. Tavaliselt on olemas ka võimalus, et kinnisvara omanik valib rahalise hüvitise kasuks ja teeb remondi ise.


Vali Rendini
kaitsega üürileping


Millised juhtumid jõuavad kodukindlustuseni?

Rendini õigusjuht Lia Siht jagab, mis laadi kindlustusjuhtumeid on meie üürileandjatel/üürnikel ette tulnud. Tegemist ei ole selliste juhtumitega, mida hüvitas Rendini kaitse. Need on olnud täielikult kodukindlustusega seotud õnnetused.

“Vahel on inimestel tekkinud eksiarvamus. Eeldatakse, et kodukindlustuse tüüpi juhtum on miski, millega Rendin tegeleb,” tunnistab Siht.

“Sel juhul me kuulame ära üürileandja või üürniku selgituse juhtunust, uurime nendelt kodukindlustuse olemasolu kohta ning suuname nad kindlustuspakkuja jutule,” selgitab ta ja rõhutab, et kahjujuhtumist teatamine ning koostöö kindlustusandjaga pole mitte midagi keerulist või aeganõudvat.

Veeuputus kellegi teadmata

Üks tüüp kodukindlustuse juhtumeid on sellised, kus õnnetus leiab aset ilma kellegi kohaloluta. See võib süvendada olukorra tõsidust ja suurendada kahju, kuna keegi pole toimuvast lihtsalt teadlik. 

“Üsna hiljuti puutusime kokku olukorraga, kus osapoolte vahel lõppes üürisuhe ja üürnik kolis korterist välja, kuid enne uue elaniku tulekut lasi üürileandja teha mõned remonditööd,” räägib Lia Siht. “Ehitajate lahkudes jäi õnnetul kombel vannitoas tualetipoti loputusvesi jooksma – sellele järgnes suur veeuputus. Alles päevi hiljem avastas omanik, mis on tema korteris juhtunud,” jagab Siht juhtunu tagamaid.

Õnneks oli olemas kodukindlustus, mis võttis enda kanda tekkinud kahju.

Tulekahju kui väga laiaulatuslik õnnetus

Olenemata kas tegemist on korteri või eramajaga, tulekahju on äärmiselt hävitav juhtum. See levib kiiresti ja põhjustab palju kahju (sh ka päästetööd) ning läheb igatahes kalliks maksma, nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt.

Kui vastutaval isikul, kelle eluruumist sai õnnetus alguse, on korralikus suuruses vastutuskindlustus, siis saab kõikide naabrite korterid uuesti korda teha. Situatsioon on muidugi teine, kui vastutuskindlustus puudub või on liiga väike.

Selle näite varal võiks igaüks teadvustada, et ennast – ja tegelikult ka teisi – peab ootamatuste eest kaitsma.