← Tagasi postituste juurde

Kokkuhoid elektri-ja küttekuludelt kasvatas hallitusjuhtumite arvu

02.05.2023

Selle artikli sisu võib olla aegunud!
Kokkuhoid elektri-ja küttekuludelt kasvatas hallitusjuhtumite arvu

Tagasivaade hiljuti ametlikult lõppenud talveperioodile näitab, et kommunaalkulude kallinemine pani üürnikud ja üürileandjad säästlikumalt tegutsema. Samas ei arvestatud, et kokkuhoidu meetodid võivad tekitada kasu asemel kahju. Võrreldes talv varasemaga kasvas näiteks hallitusega seotud juhtumite arv, avaldab turvaliste üürilepingute platvormi Rendin õigusjuht Lia Siht.

“Äsja läbi saanud talvisel hooajal puutusime üürikorterite hallitusjuhtumitega kokku hinnanguliselt kaks korda rohkem kui tavaliselt – võrreldes varasemate talvedega,” kommenteerib Lia Siht, Rendin õigusjuht. “Kuna tegemist on nii tülika kui ka tervisele kahjuliku nähtusega, siis inimesed võiksid olla teadlikumad, miks hallitus tekib ning kuidas seda ennetada. See ei ole ainult talvine või külma perioodi teema.”

Oluline teada:

  1. Hallitus võib eluruumi tulla eri põhjustel või mitmete asjaolude kokkulangevusel.

  2. Soodsaim keskkond selle tekkimiseks või võimendumiseks on kehv soojustus ja piisava õhuringluse puudumine.

  3. Üldjuhul tekib see võrdlemisi kiirelt, kõigest nädalate-kuude jooksul.

Lia Siht, Rendin õigusjuht

Hallitus tekib tavaliste koduste toimetuste tagajärjel

Rendini õigusjuhi sõnul said mitmed juhtumid alguse üürniku motivatsioonist hoida kokku elektri- ja/või küttekulude pealt. “Söögi valmistamise ajal ei kasutatud köögikubu või vannitoas hoiti põrandaküte kogu aeg väljas, ka vahetult pärast duši all käimist,” toob Siht praktikast näiteid.

Tema sõnul tuli ette ka olukordi, kus lihtsalt võimalusel keerati küte soovitatust madalamaks, seda kas korterisiseselt või ühistuüleselt. “Temperatuur tubastes oludes võiks keskmiselt olla 21-22 kraadi. Liiga madalale langenud näitaja on jällegi hea pinnas hallituse tekkeks. Eriti juhul, kui on olemas hallitust soodustavad faktorid nagu aegunud maja konstruktsioon (levinud paneelmajade puhul) kombineerituna keeruliste ilmaoludega (palju vihma ja tuult).”

Erinevalt uutest kortermajadest ei ole vanemates hoonetes kaasaegseid (sund)ventilatsioonisüsteeme, mis tähendab, et elanik peaks aeg-ajalt õhutamist ise manuaalselt tegema.

“Parim viis selleks on korraga aknad lahti teha mitmes toas, hoida ka uksed avatuna ja õhutada mõned minutid. Eesmärk on õhk liikuma panna, mitte tubade temperatuuri alandada, mistõttu ainult ühe akna avatuna hoidmine pikemaks ajaks ei ole õige võte,” soovitab Siht.

Rendini õigusjuht ütleb kokkuvõtteks, et hästi soojustatud ja õhutatud tubadesse hallitust ei teki – olenemata aastaajast.

Hallituse likvideerimine võib maksma minna sadadest kuni kümnete tuhandete eurodeni. Kindlustuspakkujad seda tüüpi probleemide kahju üldjuhul ei hüvita.

Huvitud üüriteemadest? Loe veel Rendin blogist: