Ära maksa kuulutamise eest tühja! Lisa oma kinnisvara tasuta meie platvormile ning naudi mugavat ja turvalist üüriprotsessi.

Hea esmamulje jätmine on määrava tähtsusega nii mõneski elusituatsioonis, sama kehtib ka kinnisvarakuulutuste puhul. Uue kodu otsimisel sirvitakse tavaliselt läbi kümneid, kui mitte sadu üürikuulutusi ning üldjuhul otsustatakse esipildi järgi, kas üldse soovitakse kuulutust avada või mitte.

Avapilt peab silma paistma teiste üürikuulutuste seast ning tekitama piisavalt huvi, et inimene tahaks sellele vajutada. “Me näeme oma platvormil sageli, kuidas inimesed lisavad kuulutuse esifotoks pildi remonti vajava paneelmaja fassaadist või pisikesest tualettruumist, ehkki ülejäänud korter on tegelikult avara planeeringuga ja maitsekalt kujundatud,” selgitab turvalise üürimise platvormi Rendin müügispetsialist Martti Hallimäe.

“Meie kogemus näitab, et kuulutuse esipilt võiks näidata suuremat osa elutoast, kuna seal veedavad inimesed üldjuhul kõige enam oma vaba aega. Kindlasti peaks avafoto olema tehtud korraliku valgusega ning värskelt, et kajastada elupinna reaalset olukorda,” soovitab Hallimäe.

Muidugi ei piisa ainult ühest fotost, et enda üüripinna vastu huvi tekitada. Üles tuleks laadida piisavalt pilte, et huvilised saaksid eluruumist hea ülevaate ning aimu, kas see võiks nende vajadustega sobida või mitte.

“Head fotod meelitavad ligi rohkem huvilisi, mistõttu võiksid pildid olla kvaliteetsed ja tehtud päevavalguses. Õhtuhämaruses või pilvise ilmaga tehtud udustelt fotodelt ei tundu eluruum nii kutsuv ning toad võivad paista tegelikkusest väiksemad. Lisaks võiks päeval pildistamise ajaks panna toas põlema ka valgustid, et tuba tunduks hubasem,” kirjeldab Hallimäe.

Hallimäe sõnul on hea nipp pildistada tuba nurgast, mitte otsevaates või külje pealt. Samuti peaksid pildid olema tehtud laiupidi. “Nii mahub pildile kõige rohkem ning üürnik saab paremini aru toa planeeringust ja mööbli paigutusest. Fotole võiks jääda kuni kaks seina ning veidi lage ja põrandat, lisaks võiks jäädvustada toa vaate erinevatest suundadest,” kirjeldab ta.

“Lisaks tasub piltide tegemisel mõelda, kas üürikodu juures on midagi teistest eristuvat või unikaalset. Võib olla avaneb magamistoa aknast kaunis vaade vanalinnale või kaasneb üüripinnaga avar terrass ja aianurk, kus hubaseid suveõhtuid veeta? Sellisel juhul tuleks see ka pildile tabada,” lisab Hallimäe.

Enne piltide tegemist tuleks kogu korter kindlasti ka ära koristada. “Näeme Rendinis sageli kuulutusi, kus pildistamise hetkel on näiteks panipaik täis taarakotte või elutoa põrand kaetud laste mänguasjadega. See võib aga huvilisele eemalepeletavalt mõjuda. Lisaks oleks hea pildistamise ajaks ära panna kõik isiklikud või üleliigsed asjad, mis hiljem üüripinnale ei jää,” soovitab üüriekspert.

Enesestmõistetavalt peaksid pildid olema tehtud hiljuti ja jäädvustama pinna praegust seisukorda. “Vastasel juhul võivad huvilised saada suure pettumuse osaliseks, kui üüripinda külastades selgub, et korter näeb reaalsuses täiesti teistsugune välja ning pildil olnud tutikas mööbel on tegelikult näiteks rohkete kulumisjälgedega,” selgitab Hallimäe.

Oluline on jälgida ka seda, et kuulutuse pildid oleksid loogilises järjekorras ning ühe toa fotod kokku grupeeritud. Kui üks pilt on köögist, järgmine magamistoa kapist ja kolmas elutoa telerist, siis ei saa huviline lõpuks aru, millises toas üks või teine pilt tehtud on.

Hallimäe sõnul on mõistlik piltidega liikuda sujuvalt ühest toast teiseni. “Näiteks kõigepealt pilt esikust, seejärel foto suunaga elutuppa ning järgmisena pildid elutoast erinevate nurkade alt. Soovitatav on jätta pildistamise ajaks ka uksed avatuks, et oleks arusaadav, kuidas toad üksteise suhtes paiknevad,” soovitab Rendini müügispetsialist.

Kuigi ei ole mõtet üles pildistada päris igat pisidetaili ja nurgatagust, siis võiks fotosid kuulutuse juures olla pigem rohkem kui vähem. “Kui igast toast on vaid üks pilt, siis ei saa huviline eluruumist tervikpilti ja ta võib lihtsalt järgmise kuulutuse juurde liikuda. Samuti ei tasu korterit pildistamise ajaks üleliia kaunistada, kui korteri näitamisel võib üldpilt hoopis teine olla. See mõjub eksitavalt ning võib tekitada pettumust,” selgitab Hallimäe.

“Lisaks sisevaadetele võiks pilte olla ka majast ja näiteks selle ümbrusest. Piltide järjekorda valides on mõistlik esiplaanile tõsta köök, elutuba ja magamistoad ning fotod tualettruumist ja maja välisfassaadist jätta pigem tahapoole,” ütleb ta.

“Üürikuulutuse kirjeldus ei pea olema nii pikk ja põhjalik, nagu üldiselt kinnisvara müügikuulutuse puhul tavaks on. Kõige parem on hoida tekst lühike ja konkreetne, vastasel juhul ei pruugi huviline seda lõpuni lugeda. Eelkõige on oluline, et tekstis oleks välja toodud kogu oluline info, mis mõjutab üürniku elukvaliteeti,” annab üüriekspert nõu.

Hallimäe sõnul on kõige tähtsam teha kirjelduses selgeks üüripinnaga seotud kulud ja kohustused. “Kindlasti tuleks lahti kirjutada, kas lepingu sõlmimisel lisandub üürisummale ka näiteks lepingu- või maakleritasu ning millised kõrvalkulud on üürniku kanda. Lisaks võiks märkida, millised on parkimisvõimalused ning kas üüripinnale on lubatud lemmikloomad,” kirjeldab ta.

Ta lisab, et välja tuleks tuua ka suviste ja talviste kommunaalkulude orienteeruv suurusjärk, et kandidaat saaks parema ülevaate enda väljaminekutest. “See aitab vältida olukorda, kus üürnik tuleb korterit vaatama ning saab alles kohapeal teada, et üüripind on koos kõrvalkuludega tema jaoks siiski liiga kallis,” selgitab Hallimäe.

Väga oluline on ka üüripinna asukoht. “Mõtle, millisele sihtrühmale võiks sinu üüripind huvi pakkuda ja milliseid mugavusi nad oluliseks peavad. Tudengitele rõhuta näiteks lähedust ülikoolist ja ühistranspordivõimalusi, lastega peredele aga mänguväljakute ja parkide olemasolu. Lisaks võib üles loetleda ka lähedal asuvad kauplused ning spordi- ja meelelahutusvõimalused,” soovitab ta.

Veel tuleks kirjeldusse märkida aeg, millal üüripind vabaneb. “Võib olla otsib üürnik sellist kodu, kuhu on võimalik kohe sisse kolida, kuid kinnisvaraomanik saaks vara üle anda alles mitme kuu pärast. Sellisel juhul ei raiska kumbki osapool enda aega ning üürnik saab järgmise kuulutuse ette võtta,” ütleb Hallimäe.

Kõige lihtsam viis oma üürikuulutuse leviku suurendamiseks on jagada kuulutust sotsiaalmeedias või näiteks Facebooki gruppides. “Sellisel juhul võib kuulutuse peale sattuda keegi, kes pole võib olla otseselt planeerinud oma vana üürikorterit välja vahetada. Lisaks võib paluda sõpradel enda kuulutust edasi jagada, et jõuda rohkemate inimesteni,” kirjeldab Hallimäe.

“Rendinis loodud kuulutust saavad üürileandjad sotsiaalmeedias hõlpsasti jagada kutselingi kaudu. Kutselink toimib kuulutusena, mille kaudu saavad huvilised otse üüripinnale kandideerida. Nii saame kontrollida ka nende kandidaatide tausta, kes jõudsid kuulutuseni väljaspool meie platvormi. See suurendab üürileandja kindlustunnet ja teeb kandidaatide haldamise mugavamaks,” selgitab ta.

Hallimäe lisab, et kui huviliste arv sellest hoolimata ei tõuse, siis tuleb üle vaadata kuulutuse fotod. “Üürileandja peaks hindama kriitilise pilguga, kas tema kuulutuse avapilt on kutsuv või peaks selle millegi muu vastu välja vahetama. Kui pildid on tehtud mobiiltelefoniga, siis tasub kaaluda ka professionaalsete fotode tellimist,” soovitab ta.

“Lisaks tasub mõelda ka piltide hooajalisuse peale. Talvel, raagus puude taustal tehtud vaated ei pruugi meelitada ligi üleliia palju huvilisi, kui õues on lokkav suvi,” lisab Rendini müügispetsialist.

Kui kõik eelnevad kriteeriumid on täidetud, kuid huvilisi endiselt napib, siis tasub üle vaadata ka üüripinna hind. “Siin peab üürileandja mõtlema, kas kõrgem hind kaalub üle selle, et eluruum ootab pikalt üürnikku või on mõistlik veidi hinda langetada, et tagada endale stabiilne üüritulu,” selgitab Hallimäe.