← Tagasi postituste juurde

Üleandmise-vastuvõtmise akt: oluline dokument probleemide lahendamisel

05.09.2022

Üleandmise-vastuvõtmise akt: oluline dokument probleemide lahendamisel

Elupinna üleandmise-vastuvõtmise akt on üüriprotsessis vajalik dokument nii üürileandja kui ka üürniku vaatest. See kaitseb mõlemat üürilepingu osapoolt ning lahendab vararikkumisega seotud juhtumeid ja erimeelsusi.

Mis on üleandmise-vastuvõtmise akt?

Üleandmise-vastuvõtmise akt (lühendatud kujul ka üleandmise akt või ÜVA) on üürileandja ja üürniku vaheline kokkulepe, mis tuleb koostada ja kinnitada valduse üleminekul. Akti tegemine on mõlema osapoole huvides. See loob vajaliku tõendusbaasi võimalike arusaamatuste ja nõuete edukamaks lahendamiseks.

Õigesti tehtud akt dokumenteerib elupinna seisukorra üürniku sisse ja välja kolimise hetkel, sisaldab ajakohaseid fotosid, fikseerib ära elupinnal oleva vara ja viimased näidud. Nii tekib korrektne võrdlus kahest ÜVA-st: üks, mis tehti üürilepingu alguses ja teine, mis tehti selle lõpus.

Kuidas vormistada korrektselt üleandmise akti?

Rendini kasutajatele on üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine väga lihtsaks tehtud, sest sisuline ülesehitus on juba ette antud. Üürileandja peab lihtsalt jälgima, mida rakendus temalt küsib ja täitma tühjad väljad.

Olulised osad aktis on:

  • Fotod üürikorteri üldisest seisukorrast ja detailsemad pildid hinnalisematest asjadest nagu kodumasinad

  • Elupinnal olev vara

  • Viimased näidud

Akt tuleb samal päeval kinnitada, kui toimub võtmete üle andmine. Samas võiks selle varakult ette valmistada, vaadata üleandmise päeval üle ja siis ära kinnitada mõlema osapoole poolt.

Nendel, kes ei kasuta Rendinit, tuleb ise luua põhi akti jaoks. Ühest valemit selle jaoks otseselt pole. Kindlasti peaksid aktis olema eelnevalt mainitud elemendid (fotod, loetelu varast, näidud), aga ka olemasolevad puudused, üleantavate võtmete arv jms.

Soovitused Rendini ekspertide poolt

  1. Pildid peavad aktis olema 100% ajakohased. See tähendab, et akti tuleb lisada värskelt tehtud pildid, mis peegeldavad kinnisvara reaalset olukorda nüüd ja praegu. Aegunud fotode kasutamine põhjustab ainult asjatut segadust ja sellisel juhul ei saa akti kinnitada.

  2. Üüripinna külastamine enne lepingu lõppemist. Üürileandja ja üürnik võiksid kokku saada umbes üks kuu (hiljemalt üks nädal) enne lepingu lõppemist, et ühiselt eluruum üle vaadata ja vajadusel pöörata tähelepanu leitud puudustele. Nii jääb üürnikule aega puudujääkide kõrvaldamiseks. Kui puudused jäävad aga likvideerimata, siis tasub lugeda, mida täpselt edasi teha.

  3. Ootuste paikapanek lõpukoristuse suhtes. Seda teemat võib tõstatada nii üürileandja kui ka üürnik. Kindel on see, et üürileandja peab üürikodu lõpukoristus peab olema oluliselt põhjalikum kui igapäevane koristamine. Lõpukoristuse kvaliteedi tagamise juures on olemas üks rusikareegel: lepingu lõpetamisel ja üüripinna üürileandjale tagastamisel peab see olema samasuguses seisukorras nagu vara üleandmise aktis sai varasemalt dokumenteeritud.

Õiguseksperdi kogemus. ÜVA roll üürivaidluse lahendamisel

Lia Siht, Rendini õigusjuht ja jurist:

“Meie praktikas on olnud vaidlusi, kus ÜVA-s kasutatud fotod on olnud liiga üldised. Vaade toale on küll oluline, et näidata terviklikku seisukorda. Samas puududa ei tohiks detailsemad pildid, mis annaksid aimu konkreetsete mööbliesemete seisundist. Niimoodi võib emb-kumb osapooltest sattuda ebasoodasse olukorda, sest pole võimalik fikseerida, kummal on õigus. Üürnik võib sattuda alusetu süüdistamise küüsi või üürileandja võib ilma jääda kahju hüvitamisest.

Sama kehtib ka ilupiltide kasutamise kohta, mida tehakse näiteks korteri müügiprotsessis. ÜVA-sse sellised fotod ei sobi, sest üürivaidluse või lausa kohtujuhtumi puhul ei saa üürnikku vastutusele võtta, kui ta on tekitanud kahju, ent ei tunnista seda. Tasub meeles pidada, et fotode tegemise kuupäeva ja kellaega saab alati tõestada.

Üleandmise-vastuvõtmise akt ei ole ainult üürileandja kontrollida või tema pärusmaa. Me julgustame alati üürnikke, et nad vaataksid kõik omalt poolt üle, kui on korteri kätte saanud. Vajadusel peaks üürnik tegema uued pildid, kui ta märkab mõnd erinevust ÜVA-sse pandud visuaalide ja reaalsuse vahel. Sellises olukorras on õigustatud akti täiendamine uuemate piltide ja märkustega (nt avastatud täkked, kahjustused, katkine mööbel).”

Loe veel seotud teemadel: