Üha enam kogub eestlaste seas populaarsust välismaale korteri soetamine, et seal vahepeal puhkamas käia ning ülejäänud aja väljaüürimisega tulu teenida. Leidub ohtralt ka neid, kes on otsustanud kodumaa tolmu jalge alt pühkida, laias maailmas veidi ringi seigelda ning enda Eesti kodu senikauaks üürile anda.

Üks neist on Rait, kes alustas väljaüürimisega esmalt 2014. aastal. Esimese korteri väljaüürimise ajal elas Rait veel Tallinnas, kuid mõni aasta hiljem otsustas ta ka teise korteri üürile anda ja välismaale kolida. Täna elab Rait Malaisias ning tal on kolm üürikorterit – kaks Tallinnas ja üks Budapestis.

Järgnevas loos jagab 10-aastase kogemusega üürileandja oma suurimaid õppetunde distantsilt üürimisega ning annab soovitusi, kuidas seda võimalikult valutult korraldada.

Soovid lisakaitset? Rendin tagab sulle taustakontrollitud üürniku, garanteeritud üürimaksed, tagatisrahast kuni 10 korda kõrgema kaitse ja palju muid eeliseid.

Raidu sõnul tuleks enne korteri üleandmist kindlasti üle vaadata, millises seisukorras eluruum on ning kas mõni ese vajab väljavahetamist. “Üürileandja peab arvestama, et mööbel ja tehnika paratamatult amortiseeruvad ning iga aasta kulub umbes ühe kuu üür värskendusremondile. Kui üüripinna külmik on juba kümmekond aastat vana või on tunda, et voodi vedrustus hakkab otsi andma, siis võiks need enne üürniku sissekolimist välja vahetada,” selgitab üürileandja ja pikaaegne Rendini kasutaja Rait.

“Lisaks võiks üürileandjal olla põhjalik ülevaade üüripinna mööbliesemete vanusest, kodutehnika elueast ja hooldamise nõuetest. Sellisel juhul saab üürileandja juba ennetavalt mõne vananeva seadme välja vahetada või hoida distantsilt silma peal, millal mõni ese järgmist hooldust vajab,” ütleb ta.

“Üüripinnal olevate esemete nimekiri ja seisukord tuleks täpselt dokumenteerida ka eluruumi üleandmise aktis ning lisada detailseid pilte, et hilisemaid vaidlusi vältida. Samuti võiks üürilepingusse panna kirja kõik eluruumi eripärad, millest üürnik peab teadlik olema. Õnneks on Rendinis kogu paberimajandus digitaalne ning saan olla kindel, et kõik dokumendid on juriidiliselt korrektsed. See võtab veel ühe mure minu õlgadelt,” märgib Rait.

“Samuti tuleks enne korteri üleandmist teha kindlaks, et korteriühistu ja teenuspakkujad väljastaksid kõiki arveid ka digitaalselt. Nii saab üürileandja igaks juhuks kontrollida, et arved on õigeaegselt tasutud ning nende maksmisel ei teki mingeid vigu sisse. Asjade lihtsustamiseks võiks üürnik ka tele- ja internetiteenuste sõlmimise enda kanda võtta ning need oma äranägemise ja vajaduste järgi organiseerida,” soovitab Rait.

• Loe veel: Kuidas vormistada korrektselt üleandmise akti?

Raidu sõnul on üks olulisemaid asju see, et omanik valmistaks üürniku võimalikult hästi ette. “Vahet pole, kas üürileandja elab ise välismaal, teises linnas või hoopis kõrvalmajas. Üürnik võiks teada, kuidas ise protseduuriliste asjadega toime tulla ja üüripinna eest hoolt kanda. Kindlasti tuleks üürnikule näidata, kus asub elektrikilp, kuidas gaasi või vett kinni-lahti keerata, kui tihti köögikubu filtrit puhastada jne,” kirjeldab üürileandja.

“Mul tekkis ühes üürikorteris probleem, kus üürnik kurtis, et pesumasinasse ei tule vett sisse. Palusin tal kontrollida, kas veekraan on ikka lahti keeratud, kuna hiljuti vahetati veeavarii tõttu korteris ära wc-pott. Üürnik ei saanud aru, mida ta täpselt tegema peab ning palus, et saadaksin remondifirma esimesel võimalusel pesumasinat parandama. Töömehed läksid kohale ning selgus, et masin on terve ja veekraan oligi lihtsalt kinnises asendis. See paariminutiline visiit ja kraani keeramine läks mulle maksma 60 eurot,” naerab Rait.

“Teine sarnane olukord tekkis siis, kui ühel üürnikul kadus ära elekter. Ta ei teadnud, mis on elektrikilp või kuidas kontrollida, kas naabritel on elekter või mitte. Üritasin teda telefoni teel elektrikapini juhatada ja selgitada, mida seal olevad lülitid näitavad ning kuidas käituda, kui korteris korgid välja lööb,” ütleb ta.

“Üürileandjad ei tule sageli selle peale, et paljud üürnikud elavad alles esimest korda üksi ega pruugi teada, kuidas selliseid toiminguid teha. Seepärast tuleks igaks juhuks üle rääkida ka need asjad, mis tunduvad omaniku jaoks väga elementaarsed või igapäevased. Lisaks võiks üürileandja jätta korterisse ka täpse juhendi, kus on näiteks punktide kaupa kirjas, kus miski asub ning millal ja kuidas mõnda seadet hooldama peab,” soovitab Rait.

Raidu hinnangul peab üürileandja olema mentaalselt valmis selleks, et vahepeal on vaja kahe koha vahet käia ja probleeme lahendada. “Kui ma otsustasin välismaale kolida, siis valisin esmalt riigi selle järgi, et vahemaad ei oleks liiga suured ning saaksin vajadusel kiiresti Eestisse tagasi tulla. Üldjuhul sai kõik probleemid aga lahendada telefonitsi või meili teel,” ütleb Rait.

“Välismaale kolides on teinekord isegi lihtsam, kuna tavaliselt jääb kodulinna sõpru või pereliikmeid, kes saavad vajadusel ise üüripinda külastada ja mõne olmelise probleemiga tegeleda. Teine asi on see, kui inimene elab ise näiteks Tallinnas ja saab päranduseks Kuressaare korteri, mille otsustab välja üürida. Kui tal seal piirkonnas lähedasi ei ela, kes saaks teinekord välja aidata, siis tuleb olla valmis seda vahemaad ise sõitma,” nendib ta.

​​“Õnneks saab tänapäeval teha peaaegu kõike läbi interneti. Kui üüripinnal läheb ootamatult midagi katki, siis ei pea üürileandja ilmtingimata seda ise vaatama minema. Ta saab distantsilt tellida selle parandamiseks remondimehe või soetada e-poest uue eseme ning selle üürnikule näiteks kulleriga kohale toimetada. Teine variant on, et üürnik tegeleb probleemi likvideerimisega ise ning üürileandja lihtsalt kannab kulud,” selgitab Rait.

Rait soovitab, et iga üürileandja võiks leida endale inimese, kes on valmis teda üürimisega aitama ning kellel on päriselt huvi ja aega sellega tegeleda. “Mina olen aastate jooksul kasutanud nii haldusfirma, sõprade kui ka maakleri abi. Üldjuhul on kõige keerulisemaks perioodiks üürniku vahetumine, mil on tarvis veenduda üüripinna seisukorras, näidata huvilistele eluruume ning sobiv kandidaat välja valida,” nendib üürileandja.

“Sõprade puhul võib raskeks osutuda see, et sageli ei oska nad hinnata, kas eluruumis on tekkinud puudusi või vajaks mõni ese väljavahetamist. Lisaks tekitab kehva tunde ka see, kui sõber sõidab teisest linna otsast huvilisele üüripinda näitama ning kandidaat ei ilmu lihtsalt kohale. Mul on ette tulnud ka olukordi, kus sõbra ja üürnikukandidaadi vahel tekkis eluruumi näitamisel keelebarjäär ning pidime mängima telefonimängu ja vestlust Google Translate’i abil tõlkima,” kirjeldab Rait.

Ta lisab, et kui vana üürnik soovib välja kolida ning temaga on olnud hea ja usalduslik suhe, siis tasub kindlasti uurida, kas ta oleks nõus korteri näitamisega aitama. “Minul vedas pikaaegse üürnikuga, kes korraldas ise näitamisi ning aitas uue üürniku leidmisele kaasa. Kuna üürnik elas korteris mitu aastat, siis teadis ta täpselt, kuidas miski töötab või millised on eluruumi eripärad,” ütleb Rait.

Raidu sõnul kasutab ta hetkel kombinatsiooni maaklerist ja Rendinist, mis on kogu protsessi tema jaoks palju lihtsamaks teinud. “Kuna maakler on üürimisega algusest lõpuni tihedalt seotud, siis teab ta täpselt, milline mu korter peaks välja nägema ning kas seal on üüriperioodi jooksul tekkinud mingeid kahjustusi või puudusi, mis oleks vaja enne uue üürniku sissekolimist likvideerida,” selgitab ta.

“Samuti ei pea ma enam tänu Rendini taustakontrollile muretsema üürniku usaldusväärsuse pärast. Varem jäi alati väike kahtlus hinge närima, kas sai valitud ikka õige üürnik ning probleemide korral kirjutasin varakahju ja võlad lihtsalt korstnasse. Nüüd saan olla kindel, et kui üürnikuga peakski mingeid lahkhelisid tekkima, siis ma ei ole oma murega üksi ning Rendin aitab olukorrale lahenduse leida,” ütleb Rait.