Üürileandja Margiti esimene väljaüürimine osutus selliseks kogemuseks, mis kõlab kui kõige halvem unenägu. Nüüd võtab ta juhtunut pigem huumoriga, nimetades lugu tõeliseks seebiooperiks. Õnneks sai Margit suurema murekoorma Rendini õlule anda, kes andis talle juriidilist tuge ja hüvitas tuhandete eurodeni küündinud üürikahju.

Margiti teekond üürileandjaks algas tänapäeva mõistes üsna traditsiooniliselt. Kuna pere kasvas, siis oli vaja suuremat elamist. Nii saigi 4-toaline korter vahetatud linna lähedal asuva maja vastu. Eelmine kodu õnnestus alles jätta, mistõttu tekkis naisel idee korter välja üürida.

“Kutsusime appi maakler Helerini, kes tegeles meie eest välja üürimise protsessiga. Kusjuures tema üldse tutvustas meile Rendinit,” räägib üürileandja Margit esimesest tutvusest turvaliste üürilepingute platvormiga.

“Enda juhtumi valguses ütlen küll julgelt, et ära üldse üüri, kui Rendinit ei kasuta,” võtab üürileandja oma õpetliku juhtumi kokku.

Vangerdused üürniku ja kaasüürnike vahel 

Tänavu märtsis üüris Margit korteri välja. Kui Janek* ja tema pruut Merily* käisid potentsiaalset üürikodu vaatamas, kinnitasid nad oma üürihuvi, kuid nimetasid end kaasüürnikeks. Vastutavaks üürnikuks (see, kes allkirjastab lepingu) pidi hakkama mehe vend, vaid 19-aastane Rasmus* – loo arenedes selgus, et noormeeste vahel puudus igasugune sugulusside.

“Tagantjärele mõeldes oli alguses kahtlaseid märke, mida ma sel hetkel ei võtnud tõsiselt. Esiteks, ma ei usaldanud oma sisetunnet piisavalt. Teiseks, kõigele võis olla mõistlik põhjendus,” arutleb Margit. Küsides, mida ta täpsemalt silmas peab, loetleb ta: “Rasmust kui peamist üürnikku ei olnud kohapeal. Janek oli elanud enne välismaal Lõuna-Euroopas (loe: viibis kinnipidamisasutuses), ent äkitselt siis tagasi tulnud ning ta polnud guugeldades leitav.”

Sündmuste hargnedes ilmnes hiljem, et Rasmus ei elanudki Margiti üürikorteris, vaid temast tehti lihtsalt esindusisik. “Põhiline üürnik oli ikkagi Janek koos elukaaslasega. Kuidagi suutis mees manipuleerida Rasmust enda soove täitma. Nende ühine nimetaja oli vaimsed probleemid, millel võis oma roll olla.”

Margit lisab, et Janek küll lubas korduvalt Rasmusele, et ta võtab lepingu enda nimele, kuid seda ei jõudnud juhtuda.

Üürivõlgnevus juba pärast esimest kuud

Esimene üür maksti ära, kuid teise üüri- ja kõrvalkulude arvetega tekkis juba probleeme. “Olin vastutulelik ja pakkusin variante tasumiseks. Üürnik andis kogu aeg tühje lubadusi, et võlg saab likvideeritud.”

Suhtlusest Merilyga selgus, et kaasüürnikest paar läks omavahel tülli ja naine kolis korterist ära. Lisaks rääkis ta tagantjärele Margitile, et juba esimese üürimakse tegemiseks võeti kiirlaen. Nendel esines võlgnevusi veelgi, millele vihjasid korteri postkasti potsatanud ümbrikud.

Üürileandja huvi oli üürileping kiiremas korras üles öelda. Osapooled saavutasid kokkuleppe, mistõttu leping lõpetati korraliselt aprillikuu teises pooles.

Kasulik: mis on üürileandja võimalused üürilepingu lõpetamiseks?

Üürilepingu ülesütlemise reegleid reguleerib Võlaõigusseadus. Kui osapooled lepivad üürilepingu vahendusel kokku teistsugustes tingimustes, siis seaduse silmis kehtivad need ainult nõrgema osapoole ehk üürniku suhtes.

• Tähtajatu üürilepingu korraline lõpetamine

See tähendab üürilepingu ülesütlemist ühepoolselt, ilma teise osapoole nõusolekuta. Etteteatamine peab toimuma 3 kuud ette ja teade peab olema taasesitamist võimaldavas vormis, st kirjalikult.

Muidugi võib lepingu lõpetada ka varem kui 3 kuud, ent selle eelduseks on nii üürileandja kui ka üürniku nõusolek.

PS! Tähtajalist lepingut, mida Rendini platvormil kasutamiseks ei pakuta, pole võimalik ennetähtaegselt üles öelda. Kui, siis ainult poolte kokkuleppel.

• Tähtajatu ja tähtajalise üürilepingu erakorraline lõpetamine

See on lubatud juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Asjakohane näide on üürniku üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevus, kuid selle puhul on ülioluline teada, et erakorralisele ülesütlemisele peab olema eelnenud makseviivituse hoiatus. Makseviivituse hoiatuse järgselt on üürnikul aega veel 14 päeva, et oma võlgnevus likvideerida.

Rohkete kahjustustega räpane elukeskkond

Kui üürikodu tagastati, siis leidis Margit eest eluruumi, mis ei näinud kaugeltki selline nagu esmasel üleandmisel. “Emme, mis nad meie koduga tegid – oli mu poja esimene küsimus, kes tuli minuga sel päeval kaasa. Suurepärases korras ja puhtas seisus korterist oli saanud räpane ja mitmete kahjustustega eluruum,” avaldab Margit.

“Igal pool leidus palju mustust ja tahma. Suitsukonid olid laokil, mille põletusjälgi nägi nii diivanil kui ka tugitoolidel. Diivan oli auguline ja mustusest laiguline, diivanilaud kuidagi ära lõhutud. Söögilaud oli täkkeid, kriipse ja kraapse täis. Üks voodi oli sisuliselt laiali lagunenud, kinnitused lahti ning ära murtud. Vaipadest pole mõtet isegi rääkida,” kirjeldab üürileandja pikka varakahju nimekirja. Veel jäi kadunuks üks tõkkepult, millega pääses kortermaja parklasse.

Lepinguliselt vastutav üürnik Rasmus oli teise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise juures. Teadvustas juhtunut ja tal polnud toimunu suhtes vastuväiteid. Margit tõdeb, et kahjuks Rasmuse seisukohast polnud kuigi palju abi: “Ta tunnistas, et on töötu ning tal puuduvad rahalised vahendid kaasüürnike põhjustatud probleemide hüvitamiseks. Mul hakkas temast muidugi kahju, et end sellisesse jamasse mässis.”

Üürnike hooletusse jäetud lemmikloom

Üürnikel oli suuremat sorti tõukoer, kelle eest ei hoolitsetud ja keda hoiti enamuse ajast ühes toas kinni. “Loomaga mitte tegelemisest andsid märku rohked kraapimise jäljed mööblil. Üldjuhul hakkavad lemmikloomad pahandusi tegema siis, kui nendel on palju energiat üle ja nälg tähelepanu järele,” selgitab Margit. “Koeraga ühte tuppa oli pandud elutoast kokku rullitud vaip, mis oli kohutavalt must ja räpane, arvatavasti sisaldas ka looma väljaheiteid.”

Margit teab veel rääkida, et õnneks tegi kaasüürnik Merily mõistliku otsuse ja loovutas koera varjupaigale.

Rendini õigusabi ja rahaline garantii

Rendini õigustiim nõustas Margitit õigusalaselt, kuidas täpselt käituda ja milliseid samme on vajalik astuda nii lepingu lõpetamise kui ka kahjuavalduse puhul. Samuti hüvitas ettevõtte üürileandjale saamata jäänud üüri- ja kommunaalmaksed ning varakahju.

“Üüriprobleemide tekkel võtsin esmalt ühendust maakleriga, kes suunas mind Rendinisse. Sealt sain abistavad juhised, kuidas toimida,” sõnab üürileandja. “Edaspidi, kui mul endal juhe ikka kokku jooksis, siis teadsin, et saan helistada Rendinisse. Meie vahel oli pidev suhtlus ja infovahetus. Nii juristi kui ka klienditoe spetsialisti oli alati võimalik kiirelt kätte saada,” jagab Margit oma muljeid.

Üürileandja leiab, et probleemide esile kerkimisel tasub kiirelt tegutsema asuda. “Eriti seepärast, et seaduses on teatud ooteajad (näiteks tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise või makseviivituse hoiatuse saatmise puhul), mis on mõeldud üürnikule reageerimiseks. See tähendab, et võla tekkel ei saa päevapealt üürisuhet lõpetada.”

Margit kommenteerib kokkuvõtteks, et Rendini kasutamine annab kindlustunde. “Ma saan soovitud ajal õigusekspertidelt pädevat nõu ja mulle kompenseeritakse kahju, mida põhjustab üürnik, kes ise oma tegude eest ei vastuta.”

Margiti nõuanded ja nipid kõikidele üürileandjatele

1. Uuri potentsiaalse üürniku tausta

“Kui Rendini taustakontroll tegeleb eeskätt maksehäirete tuvastamisega, siis üürileandja võiks omalt poolt teha täiendava infootsingu. Selleks võib kasutada Google'it ja sotsiaalmeediaplatvorme, aga ka karistusregistrit,” soovitab Margit.

Ta lisab veel, et kui mõne potentsiaalse üürilisega kohtudes on halb sisetunne, siis iseennast võiks ikkagi usaldada ja see kandidaat soovi korral kõrvale jätta.

• Kasulik: millised tulemused võivad olla Rendini taustakontrollil?

2. Valmista ette küsimused üürikandidaadile

“Võimalike üürnikega kohtudes mõtle läbi stampküsimused, mida iga huvilise käest tahaks teada. Kindlasti võib midagi juba telefonitsi või kirja teel suheldes uurida, ent vahel mängib olulist rolli just kohapeal vastamise toon, kehakeel või hoopis reaktsioon sellele,” põhjendab üürileandja. Ta peab antud soovitust enda jaoks üheks kõige olulisemaks aspektiks, mida ei tasuks alahinnata.

Mis tüüpi küsimusi üürnikule võiks esitada?

• Kui kõiki üürnikke või kaasüürnikke ei ole kohal, siis tasuks selle kohta põhjendust küsida.

• Mis põhjusel üürnik uut üürikodu otsib?

• Kus ta veel on elanud ja kui pikalt on tema varasemad üürisuhted kestnud?

3. Ära loo eelarvamusi teisest rahvusest üürnike suhtes

“Pärast kogu selle üürisaaga lõppu, mil korter oli taas eeskujulikus seisus, kolisid sisse uued üürnikud. Tegemist on toredate välismaalastega,” ütleb Margit rõõmsal toonil. “Kusjuures, nende kohalik tööandja aitas elamise leidmisega. Lisaks andis tööandja oma kontaktandmed juhuks, kui peaks tekkima mõni mure või arusaamatus. See tekitas täiendava kindlustunde.”

“Oma senise kogemuse pealt julgen öelda, et välismaalt Eestisse elama tulnud inimestesse ei tohiks eelarvamusega suhtuda. Kui üürnikul on soov siin olla, tasuv töö ja võimeline suhtlema, siis pole vahet, mis rahvusest inimesega on tegemist. Hea üürnik on hea üürnik,” kinnitab üürileandja.

4. Hoia kontakti naabritega

“Naabritest võib olla palju abi, kui satud üürileandjana probleemsete üürnike otsa – seega tasub nendega häid suhteid hoida. Nad on sinu silmad ja kõrvad juhuks, kui midagi kahtlast peaks toimuma,” teab Margit.

Ta ütleb, et vahel võib olla abi kasvõi üksikutest infokildudest, mis annavad olulisi vihjeid või hoiatusi. Näiteks liigne lärmamine, pidev pidutsemine, erinevate tuttavate sisse-välja voorimine või teiste majaelanikega ebaviisakalt käitumine.

• Kasulik: mida teha, kui üürnik rikub naabrite rahu?

*nimed muudetud

Artikli kaanepilt: Canva