Tehnoloogiasektoris töötaval Keilil on kaks üürikorterit, mida ta pikaajaliselt välja üürib. Kusjuures üüriäri on olnud alati tema perekonnas lisasissetuleku allikas. Küll aga ei tähenda suur kogemus ja kõrge teadlikkus, et probleemsed üürnikud jäävad olemata.

Ettevõtlikust Keilist sai neli aastat tagasi üürileandja, seda tänu isa eeskujule ja kaasabile. Tänaseks on tal kaks üürikorterit, millest üks oli varasemalt tema enda kodu. Tutvudes noore naisterahva taustaga, võib arvata, et pelgalt kahe üürikorteriga ta ei piirdu.

“Kinnisvaras tegutsemine on alati olnud osa minu perekonnast. Mu isa pani sellele aluse, kui tegi üürikorteritest täiendava sissetuleku allika. Mõnest üksikust objektist on nüüdseks kasvanud korralik portfell. Profiililt on need korterid pigem väikesed ja lihtsad, millel on alati turgu, olenemata eluolust ja majanduslikust kliimast,” avab üürileandja Keili oma tausta lähemalt.

Ta teab hästi nii isiklikust kui ka pereliikme praktikast, et üürimisega tegelemisel on teatav pahupool – probleeme tekitavad üürnikud. “Enne Rendini juurde jõudmist mul oli üürnikuks üks tuttav, kellega tekkis probleeme. Temaga asjaajamine kujunes kuidagi eriti ebamugavaks, kuna teadsin juba varasemalt seda inimest,” selgitab Keili.

Samas ta lisab, et oma kogemusest ja juhtumitest tuleb avatult rääkida. “Need aitavad palju paremini mõista, kuidas üüriprobleeme lahendatakse ja sellega kaasnevaid kahjusid hüvitatakse. Lugesin ise samuti erinevaid Rendini kirjutatud artikleid, mis lõi usalduse ettevõtte suhtes.”

Loetud kuud üürivõlgnevuse tekkeni

Kõnealuses juhtumis olid Keili üürnikeks noormees ja neiu. Olgugi, et tütarlaps oli kaasüürniku rollis, võttis ta põhilise suhtluse üürileandjaga enda peale.

Esimesed kolm kuud möödusid tavalises rütmis. Neljandal kuul jäi paaril üür maksmata. Keili reageeris sellele kiiresti ja tegi meeldetuletuse. “Seepeale selgus, et tüdruk on korterist üldse välja kolinud, mis oli mulle üllatuseks,” avaldab üürileandja.

Jaanuaris esitatud detsembri üürimakse jäigi laekumata ning noormees kui vastutav üürnik ei olnud kättesaadav. Keili võttis veebruaris, mil pidanuks olema maksetähtaeg, ühendust Rendiniga. “Ettevõtte poolt sain tegutsemisjuhise koos teavituspõhjaga, mis on vajalik makseviivituse hoiatuse tegemiseks ja aluseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.”

Kuna olukord lõpuks kujuneski selliseks, et üürnikul oli kahe järjestikuse kuu üür tasumata, siis tekkis üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Üürnik vastas sellele, aktsepteeris lepingu lõppemist ja oli nõus välja kolima.

Üürnik viivitab välja kolimisega. Ootamatult selgub ka varakahju

Üürniku esialgsed lubadused ei realiseerunud. “Noormees viivitas välja kolimisega. Kahjuks juhtus nagu varemgi, mul ei õnnestunud temaga ühendust saada,” räägib üürileandja.

Seejärel pöördus Keili uuesti Rendini ekspertide poole. “Sain nõuande ise paika panna konkreetne valduse üleandmise-vastuvõtmise kuupäev koos kellaajaga. Informeerisin sellest üürnikku. Nii oli mul võimalik vältida lõputut arutelu üürnikuga, millal võiks olla sobiv korteri tagastamiseks.”

“Üks tund enne öeldud tähtaega võttis üürnik minuga ühendust – pärast kaht kuud kestnud vaikust – ja andis teada, et ei saa üleandmisele tulla. Samas pakkus ta ise välja uue kuupäeva, mis mõjust lootustandvalt,” ütleb üürileandja, ent samas näis see ikkagi lõpmatu protsessina.

Keili jõudis juba suurt rõõmu tunda, sest üürnik päriselt oligi valmis välja kolima. Korterit üle võttes taandus esmane positiivne emotsioon. Selgus, et tekkinud on varakahju.

Üürileandja kirjeldab, kuidas köögiseinas haigutas korralik auk. “See oli ümbritsetud arusaamatute punakate pritsmetega, mida jagus ka lakke, valgustile, kardinatele, söögilauale ja köögikappidele. Väidetavalt viskas üürnik küünlajala koos punase küünlaga kipsseina. Lisaks oli söögitoolidel kassi kraapimisjäljed.”

Keili hinnangul oli üürnik mõistliku suhtumisega. “Ta oli avatud suhtleja, võttis juhtunu omaks ja oli nõus hüvitama tekitatud kahju. Lõpuks see muidugi nii ei läinud,” tõdeb üürileandja.

Võlgnevused ja vara rikkumine – üle 4000 euro üürikahju

Kui valdus oli tagasi üürileandja kätes, algas varakahju hindamine. “Selleks, et Rendinile esitada kahjuavaldus, peab olema teada summa, mille väärtuses on kahju tekitatud. Võtsin selle tarbeks mitu pakkumist remonditööde jaoks,” selgitab Keili. Lõpuks moodustas varakahju ca 30% kogukahjust, seega üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus jäi selgelt domineerima.

Tagasisidena ütleb Keili, et ta jäi kahjudega tegelemise protsessiga väga rahule. “Ma ei osanud oodata, milline see olema saab. Tegelikult olin positiivselt üllatunud, kui kiiresti see lahenes. Suhtlus Rendini ekspertidega käis kiirelt, asjaajamine kujunes igati efektiivseks.”

Tagantjärele mõeldes arvab Keili, et kõige keerulisem kogu juhtumi juures oli teadmatus, pidev kontakti otsimine üürnikuga. “Ja küsimus enda peas: kas ma üldse saan oma korteri tagasi? Õnneks laabus kõik hästi. Ma ei taha ettegi kujutada, mis oleks edasi saanud, kui üürnik poleks eluruumi vabatahtlikult vabastanud. Olen kuulnud ja lugenud, et ametlik üürniku väljatõstmine on kompleksne ja aeganõudev protsess.”

Üürileandja täheldab veel, et läbi antud juhtumi ta mõistis igasuguse dokumenteeritud tegevuse vajalikkust. “Iseseisvalt tegutsedes oleks ma nendega kindlasti venitanud. Rendinist, kas klienditeenindusest või õigusosakonnast, sain selged juhised ja ülevaatliku info mulle oluliste kuupäevade kohta. Näiteks millal tuleb saata makseviivituse hoiatus või lepingu ülesütlemise avaldus,” põhjendab Keili.

“Nende nõuanded olid alati personaalsed, kohandatud minu olukorrale vastavaks. Ma ei pidanud kordagi hakkama ise nuputama, mida ja kuidas järgmise sammuna ette võtta.”

“Kokkuvõttes, selle juhtumi lahendamine edenes palju kiiremini, kui olukorras, kus üürileandja oleks olnud omapead,” ütleb üürileandja lõpetuseks. “Rendinist oli mulle suur emotsionaalne tugi.”

Kogukahju suurus oli 4400 eurot, millest Rendin kompenseeris üürileandjale 4100. Ülejäänud 300 eurot jäi üürileandja kanda.

Üürileandja Keili 3 soovitust teistele üürileandjatele

1. Probleemide ilmnedes kohtu üürnikuga

Kui üürisuhtes hakkab midagi kahtlast juhtuma, näiteks hilinemised või võlgnevused maksetes, siis soovitan üürileandjal sellele reageerida pigem varem kui hiljem. Kasvõi leppida üürnikuga kohtumine kokku ja minna talle üürikoju külla. Nii saab silmast-silma probleemidest rääkida, samal ajal on võimalik veenduda korteri reaalses seisukorras.

See on lihtsalt tagantjärele oletus, aga võib-olla nii talitades oleksin saanud varakahjust teada varem, mis oleks mulle tähendanud väiksemat üüritulu kaotust.

2. Kaitse end Rendin üürilepinguga

Kui tuttavad üürileandjad küsivad minu käest mingit nõu, siis esimene soovitus nendele on Rendini kasutamine. Minu juhtumi näitel oli see summa, mis võrdus 6-kordse üüriga, mille Rendin hüvitas. Ükski üürnik ei maksaks sellist tagatist ka siis, kui see oleks seadusega lubatud (st VÕS sätestab, et üürileandja võib üürnikult tagatisraha küsida 1-3 kuu üüri ulatuses).

Üüriprobleemide tekkel kasvavad kahjuga seotud summad kergelt suureks. Seega, oma närvide ja rahakoti päästmiseks ei ole muud loogilisemat varianti kui Rendin.

3. Hoia üürikorteri sisustus lihtsana

Juhul, kui üürileandja annab oma endise kodu üürile, siis ma soovitan tähelepanu pöörata sisustusele, mis sinna alles jääb. Näiteks eritellimusel valminud kalli diivani võiks pigem uude elukohta kaasa võtta või maha müüa ja asendada millegi tagasihoidlikumana. Arusaadavalt on varakahju hüvitamisel kindel limiit, millega tasub arvestada.

Seda võin praktikast kinnitada, et igasuguseid pisiprobleeme üürikorteri varaga tuleb iga-aastaselt ette.

Praktiline juhis: mida teha, kui üürnik on võlgu?

Selles olukorras on Rendini kasutajatel mõned sammud, mida järgida. Esimesed kaks tegevust on eelduseks, et üürilepingu saaks erakorraliselt lõpetada, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Ühe kuu üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevus

Tee kirjalik meeldetuletus üürnikule, et tal on jäänud arve(d) maksmata ja anna hoiatus, et kui võlgnevus muutub juba kahe kuu pikkuseks, siis on alust üürileping üles öelda.

• Vt Rendin dokumendid -> Makseviivituse hoiatus

Kahe kuu üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevus

Sel juhul tuleb üürileandjal saata üürnikule kirjalik teade koos infoga, et võlgnevus tuleb tasuda järgneva kahe nädala jooksul või vastasel juhul tema üürileping lõpeb.

Rendini lehel on saadaval poolautomatiseeritud põhi, kus on seadusega sätestatud nõuded kajastatud:

• Vt Rendin dokumendid -> Üürilepingu erakorraline ülesütlemine

Kui üürnik ei tasu võlgnevust ja üürileping saab läbi, siis on juba võimalik välja selgitada lõplik kahjusumma. See nõue tuleb üürileandjal esitada otse üürnikule ja määrata täiendav tähtaeg nõude tasumiseks (vähemalt 14 päeva). Kui vaatamata täiendavale tähtajale üürnik ei tasu võlgnevust, siis algatab Rendin kahjujuhtumi: üürileandjale hüvitatakse võlgnevus ja üürniku vastu avatakse regressmenetlus.

Loe teemast põhjalikumalt Rendin Abikeskusest.

Artikli kaanepilt: Canva