Kogemustega üürileandjal Triinul on Tallinnas mitu korterit, mida ta pikaajaliselt välja üürib. Mitmete positiivsete üürisuhete kõrval sattus tema teele ka üürnik, kelle tegude tagajärjel tuli üüripinnal teha põhjalik värskendustöö.

Mis täpsemalt juhtus, sellest kirjutamegi järgnevas loos:

1. Üürniku häiriv käitumine teiste majaelanike suhtes.

2. Üürikorteri sisustuse ja siseviimistluse rikkumine.

3. Võrdlustabel Rendini kaitse ja tagatisraha kasutamise kohta.

Lisaks selgitame, kuidas erinevates situatsioonides tegutseda:

• Mida teha, kui üürnik häirib naabreid?

• Kuidas lõpetada üürilepingut?

• Mida ette võtta varakahju korral?

• Mida teha siis, kui üürnik ei maksa arveid?

Probleemseks üürnikuks pärast suhte purunemist

Triinu üürnikeks sai noorpaar. Üürileping vormistati naise nimele, kes läbis eelnevalt Rendini taustakontrolli. Ootamatult sai mõne aja pärast suhe läbi. Üürikorterisse jäi elama meespool, kes võttis lepingu üle.

Seejärel läks lahti tõeline poissmeheelu, mille üle kaebasid ka naabrid. Pidev pidutsemine, vali muusika ja lärm muutus ümberkaudsete elanike jaoks väga häirivaks. Seda teada saades läks Triin vaatama, mis üüripinnal täpsemalt toimub. Midagi hullu ta korterist küll ei tuvastatud, kuid siiski otsustas, et leping tuleb korraliselt üles öelda.

Oma kinnisvara välja üürides peab arvestama riskiga, et inimeste elu on muutlik ja võib kaasa tuua ootamatuid pöördeid (nagu selle loo näitel oli kooselu purunemine), mis mõjutavad ka üürileandjat.

Mida teha, kui üürniku tegevus häirib naabreid?

Teiste majaelanike rahurikkumise korral soovitame üürileandjal antud probleemi üürnikule adresseerida ja selgitada, kuidas selline käitumine mõjutab ümberkaudseid naabreid.

• Mis kvalifitseerub rahurikkumiseks? Näiteks üürniku pidev (öine) tülitsemine pereliikmetega, lärmakate pidude korraldamine, suitsetamine, ühiskasutatavate ruumide väärkasutus, agressiivne käitumine majas elavate inimeste suhtes jms.

Pärast suhtlust üürnikuga soovitame vormistada ametliku hoiatuse, kus tuleb selgelt kirjeldada üürnikupoolseid rikkumisi. Hoiatus peaks sisaldama ka infot, et juhul, kui olukord ei parane ehk üürileandja saab teada uutest kaebustest, siis on üürnik taaskord rikkunud lepingut ja seadusest tulenevaid kohustusi. See on aluseks üürilepingu ülesütlemiseks.

• Seadus lubab üürileandjal erakorraliselt lepingu üles öelda 30-päevase etteteatamisega olukorras, kus üürnik häirib jätkuvalt – hoolimata eelnevast kirjalikust hoiatusest – majaelanike heaolu.

• Lepingu ülesütlemise aluse kinnitamiseks peaks üürileandjal olema ette näidata tõendusmaterjal üürniku rikkumis(t)est. Näiteks politsei väljakutsed, naabrite ja korteriühistu kirjalikud ütlused, fotod ja videod.

Kuidas käib üürilepingu lõpetamine?

Üürilepingu lõpetamise tingimused on erinevad vastavalt lepingutüübile: tähtajatu üürileping või tähtajaline üürileping.

Tähtajatu lepingu saab korraliselt ja ühepoolselt üles öelda 3-kuulise etteteatamisega. Teavitus peab olema kirjalik ja saajal tuleb kinnitada selle kätte saamist. Kui osapooled saavad kokkuleppele (tuleb vormistada kirjalikult), siis saab lepingu varem ära lõpetada.

• Erakorraline ülesütlemine on lubatud Võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Tähtajaline leping lõppeb vastavalt kuupäevale, mis lepiti kokku lepingu sõlmimisel. Seda pole võimalik lõpetada korraliselt ehk ilma mõjuva põhjuseta (nt mõjuvaks põhjuseks ei loeta soovi kolida tänu ootamatule tööpakkumisele teises linnas või riigis).

• Nii jäigalt piiritletud leping võib viia olukorrani, kus üürnik hülgab eluruumi ja lõpetab omavoliliselt kohustuste täitmise, mis tekitab kõiksugu ebamugavusi. Üürileandjal tuleb leida nii uus elanik kui ka tegeleda eelmise elaniku võlgadega.

Rohkelt kahjustusi üürikorteris

Kuna elanik oli üüri eest tehtud ettemaksu, siis ei lõpetanud üürileandja lepingut koheselt ning üürnik jäi veel üüripinnale elama. Tagasivaatavalt ütleb üürileandja, et see oli viga. Kui Triin läks korterit tagasi oma valdusesse võtma, ootas ees šokeeriv vaatepilt. Uhiuus ja kauni disainiga korter oli rikutud. Muuhulgas olid seal:

• Laiali lagunenud voodi

• Hunnik hallitava toiduga pesemata nõusid

• Katkine telekas

• Sigarettidega tekitatud põletusjäljed erinevatel töötasapindadel

• Kasutatud kondoom

• Värvikahjustused (ka lagedel)

• Õhupüssi kasutamise jäljed

Kuidas käituda varakahju avastamise korral?

Halva üllatuse ehk varakahju ennetamiseks soovitame külastada üürikodu ideaalis üks kuu enne lepingu lõppemist, et vaadata üürnikuga koos eluruumid üle ja vajadusel pöörata tähelepanu leitud puudustele. Sellisel juhul jääb üürnikule piisavalt aega puudustega tegelemiseks.

Kui elupinna tagastamisel üürileandja avastab veel likvideerimata puuduseid, mille eest seaduse kohaselt vastutab üürnik, siis palume üürileandjal tegutseda järgnevalt:

1. Tagastamise hetkel tuleb üürikodu üle vaadata ja vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt (ÜVA) Rendini äpis. Juhul, kui mingil põhjusel akti vormistada ei saa, siis palume saata e-mail nii üürnikule kui ka Rendini klienditoele, kus on olemas pärast ülevaatamist kirjutatud lühikirjeldus/kokkuvõte ja asjakohased fotod elupinna olukorrast.

2. Puuduste olemasolu korral on üürileandja roll hinnata kahju suurus, kusjuures arvesse tuleb võtta ka loomuliku kulumise aspekti. Vajadusel tuleb kaasata valdkonna eksperti, kes aitab määrata kindlaks kahjunõude summa. Kui kahju väärtus ei ole tuvastatav, teeb üürileandja hinnapäringud remonditööde tegemiseks või otsib ise sarnaseid esemeid/vajalikke ehitusmaterjale mõistliku hinnataseme piires.

3. Pärast lõpliku kahjusumma selgumist tuleb üürileandjal esitada nõue otse üürnikule ja määrata täiendav tähtaeg nõude tasumiseks (vähemalt 14 päeva).

4. Kui vaatamata täiendavale tähtajale üürnik ei tasu võlgnevust, siis algatab Rendin kindlustusjuhtumi: üürileandjale hüvitatakse võlgnevuse ja üürniku vastu avatakse regressmenetlus. Kahju hüvitamine toimub üürileandja poolt edastatud tõendite alusel. Tõendite aluseks loetakse: eluruumi üleandmisel ja tagastamisel tehtud pildid, remonditööde hinnapakkumised, arved ja muud dokumendid.

Kuidas käituda üürniku võlgnevuse korral?

Ühe kuu üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevus

Tee kirjalik meeldetuletus üürnikule, et tal on jäänud arve(d) maksmata ja anna hoiatus, et kui võlgnevus muutub juba kahe kuu pikkuseks, siis on alust üürileping üles öelda.

• Vt Rendini dokumendid -> Makseviivituse hoiatus

Kahe kuu üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevus

Sel juhul tuleb üürileandjal saata üürnikule kirjalik teade koos infoga, et võlgnevus tuleb tasuda järgneva kahe nädala jooksul või vastasel juhul tema üürileping lõpeb.

• Rendini lehel on saadaval poolautomatiseeritud põhi, kus on seadusega sätestatud nõuded kajastatud. Vt Rendini dokumendid -> Üürilepingu erakorraline ülesütlemine

Üürnik ei tasu võlgnevust

Juhul, kui eelmised kaks kirjeldatud sammu on läbi tehtud ja üürnik jätkuvalt ei tasu oma võlga, siis on leping erakorraliselt üles öeldud.

Rendini platvormil tuleb algatada lepingu lõpetamine ja lõpetada see kindlasti õige kuupäevaga ehk siis, kui üürisuhe saab päriselt läbi. See tähendab, et lepingut ei saa lõpetada tagasiulatuvalt. Üürilepingu lõpetamine ei muuda kuidagi olematuks neid maksmata arveid, mida üürnik tekitas üürileandjale lepingu kehtivuse ajal.

Pärast lõpliku kahjusumma selgumist tuleb üürileandjal esitada nõue otse üürnikule ja määrata täiendav tähtaeg nõude tasumiseks (vähemalt 14 päeva).

Kui vaatamata täiendavale tähtajale üürnik ei tasu võlgnevust, siis algatab Rendin kahjujuhtumi: üürileandjale hüvitatakse võlgnevus ja üürniku vastu avatakse regressmenetlus.

Kahju hüvitamine toimub üürileandja poolt esitatud tõendite alusel. Rendinile tuleb edastada:

1. Väljavõte kirjavahetusest üürnikuga, kus üürileandja on teavitanud teda oma kahjunõudest ja lisatähtaja selle tasumiseks.

2. Kahjunõude suurus koos täpse kalkulatsiooniga

3. Arved, mis on nõude aluseks. Nt korteriühistu- ja elektriarved, remonditööde hinnapakkumised, ostutšekid.

4. Muu relevantne lisainfo

Üürikahju ulatus tuhandete eurodeni

Õnneks tegi Triin üürilepingu Rendini kaudu ja probleemi ilmnedes võttis ta ettevõtte klienditoega ühendust. Pärast vajaliku tõendusbaasi analüüsi hindas üürileandja kahju 5000 eurole. Kuna üürnik ei võtnud oma tegevuse eest vastutust, siis Rendini õigustiim võttis juhtumi üle ja korvas kahju üürileandjale.

Triin ise väärtustab Rendini kogemuse puhul inimlikku suhtumist ning kahjuavalduse ja sellega seotud protsessi lihtsust. Ka võlgnevuse üle andmine Rendinile oli igati mugav. Kõigest kahe nädalaga sai kõik lahendatud, sinna ajaraami mahtus ka korteri uuenduskuur.

Igal juhul soovitab ta valiku langetada Rendini kasuks, kui kinnisvara omanik plaanib oma vara välja üürida. Triinul on minevikust veel üks probleemne kogemus üürnikuga, kuid siis tal Rendini kaitset polnud. Ta sattus puuküürniku otsa, kes üüri eest ei tasunud ja välja samuti ei kolinud, seega võlg aina kasvas. Pärast sellist situatsiooni otsustas ta üürimise mõneks ajaks ära lõpetada. Nüüd on Rendiniga turvalisem ning selliseid drastilisi samme – halvast kogemusest taastumise nimel – ei ole vaja enam teha.

*lisandub summa kommunaalteenuste arvete eest

Rendin üürileping sisaldab üürileandjale laiaulatuslikku kaitset: üüri- ja kommunaalmaksete garantii (3 kuu ulatuses), varakaitse (10x üüri ulatuses) ja tasuta õigusabi.

Kaanepilt: Canva