Üürimisega seotud probleemid tekivad sageli ootamatult ning ilma korraliku toe ja ettevalmistuseta võivad tagajärjed olla väga kulukad. Vaata, kuidas saab Rendin sind üürimisel aidata.

Üürileandja Tarmo* (nimi muudetud) otsustas enda ühetoalise korteri Rendini kaudu üürile anda. Peagi sõlmiski ta üürilepingu noormehega, kes läbis eelnevalt automaatse taustakontrolli ning jättis endast korteri näitamisel igati viisaka mulje.

Kui Tarmo üürnikuga korteri üleandmiseks kohtus, siis märkas ta kortermaja ees noortepunti kogunemas. Tarmo küsis uuelt üürnikult, kas need on tema sõbrad ning noormees kinnitas, et on. Pärast korteri üleandmist võttis Tarmo ühendust kõrvalkorteri omanikuga, et teda uuest naabrist teatada, kuid naaber oli uut üürnikku ja tema sõpruskonda juba märganud. Ta andis Tarmole märku, et noored voorivad kortermaja vahet ning üüripinnal käib alkoholi tarvitamine.

Juba järgmisel hommikul tegi Tarmo noormehele ettepaneku üürilepingu lõpetamiseks, et vältida olukorda, kus tema kinnisvarast saab noorte kogunemis- ja peopaik. Ta pakkus üürnikule, et tagastab jooksva kuu eest ette tasutud üüri ning üürnik nõustus lepingu koheselt lõpetama.

Pooled pidid pärast tööpäeva lõppu kohtuma, et korter uuesti üle anda, kuid üürnik mõtles vahepeal ümber ega vastanud enam Tarmo kõnedele. Tarmo küll proovis üürnikuga kokkuleppele jõuda, kuid tulutult. Kui üürileandja otsustas, et leping tuleb siiski kiiremas korras lõpetada, jõudsid temani ka esimesed kaebused naabritelt.

Ei läinud kaua aega enne, kui Tarmo hakkas naabritelt saama pidevaid kaebusi lärmakate pidude kohta, mille laiali ajamiseks pidid majaelanikud korduvalt kaasama ka politseid. Rendini õigustiimi juhendamisel saatis Tarmo üürnikule kirjaliku hoiatuse majaelanike rahu rikkumise kohta ning tegi sellekohase päringu ka politseisse.

“Võlaõigusseaduse kohaselt võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda siis, kui üürnik rikub hoiatusest hoolimata jätkuvalt majaelanike rahu ja huve. Seetõttu soovitasime, et üürileandja võtaks naabritelt ka kirjalikud ütlused ning paluks neil fikseerida üürniku rikkumisi politsei väljakutsetega. Kui seda teha ei jõuta, siis võiks rikkumisi salvestada igaks juhuks ka foto- või videomaterjalidega,” selgitab Rendini õigusjuht Lia Siht.

Kirjalikust hoiatusest ja politsei väljakutsetest hoolimata peod üürikorteris ei lõppenud ning Tarmo alustas Rendin keskkonnas üürilepingu erakorralist lõpetamist. Üürilepingu lõpetamise avaldusele üürnik aga ei reageerinud, vaid blokeeris üürileandja telefoninumbri ning ignoreeris tema ettepanekut korteri üleandmise kuupäeva ja kellaaja osas.

“Kuna üürnikuga ei õnnestunud korteri üleandmiseks aega kokku leppida, siis soovitasime üürileandjal fikseerida e-kirjas kuupäeva ja kellaaja, millal ta läheb valdust üle võtma. Eluruumi tagastamise kuupäeval selgus, et üürnik on elupinnalt lahkunud ning omanik sai korteri ja võtmed tagasi hoopis kolmandalt isikult,” kirjeldab Lia Siht.

Kui Tarmo valdusesse sisenes, siis ootas teda ees koristamata ja rikutud korter. Varem puhta ja vastrenoveeritud korteri seinad olid määrdunud ning kõik kohad täis sigaretituhka. Diivanisse oli põletatud koniauk, teleri ekraani kaunistas rusikaauk ning seina küljest olid lahti murtud seinakapp, riiulid, pistikupesad ja üks aknalaudadest. Lisaks oli üürnikul tasumata möödunud ja jooksva kuu kommunaalid ning poole kuu üür.

Rendinilt saadud juhendite järgi hakkas Tarmo fikseerima üüripinnal olevaid puudusid, et hinnata kahjude suurust ja määrata kindlaks kahjunõude summa. Lisaks katkiste esemete asendamisele ning üldkoristusele oli korteris vaja teostada ka seinte, lae ja akende süvapuhastus.

Pärast vajaliku tõendusbaasi koostamist selgus, et varakahju ja võlgnevuste kogusumma oli üle 1700 euro. “Üürileandja saatis üürnikule kahjunõude ja palus võlgnevuste tasumist, kuid noormees ei vastanud. Kuna üürnik ei rahuldanud nõuet ettenähtud ajaks, siis hüvitas Rendin kogu kahju üürileandjale ja alustas üürniku suhtes regressmenetluse,” kirjeldab Siht.

“Tänu Rendini õigustiimi abile lahenes see olukord üürileandja jaoks kiiresti ja ilma rahalise kaotuseta. Meie spetsialistid pakkusid Tarmole igas etapis tuge ja dokumentide vormistamist ning aitasid tal juriidiliselt korrektsete sammudega probleemsest üürnikust võimalikult ruttu vabaneda, et vältida puuküürniku tekkimise riski,” lisab ta.

• Loe veel: täpsed sammud, kuidas käituda varakahju puhul

Kui üürnik rikub naabrite (öö)rahu, siis tuleks esiteks suhelda inimesega, kes rikkumisest teavitas, aga ka teiste majaelanikega, et selgitada välja probleemi olemus.

“Rahurikkumiseks võib pidada näiteks lärmakate pidude korraldamist, aga ka üürniku pidevat (öist) tülitsemist pereliikmetega, ühiskasutatavate ruumide väärkasutust või agressiivset käitumist teiste majaelanike suhtes,” selgitab Siht.

“Olukorra täpseks fikseerimiseks tuleks võtta majaelanikelt kirjalikud ütlused (näiteks e-kirja teel) ning paluda, et nad öörahu rikkumise korral kutsuksid politsei ja teeksid olukorrast võimalusel videosid. Sellisel juhul on korrarikkumisest kindel tõestusmaterjal olemas. Kindlasti tuleb politsei kutsuda siis, kui rikkumine parasjagu aset leiab, hiljem sellest enam tolku ei ole,” soovitab õigusekspert.

Järgmise sammuna tuleks tekkinud probleemi üürnikule adresseerida ning selgitada, kuidas selline käitumine mõjutab ümberkaudseid elanikke. “Kui üürileandja on üürnikuga olukorrast rääkinud, siis soovitame vormistada ka kirjaliku hoiatuse, kus tuleb selgelt kirjeldada üürnikupoolseid rikkumisi. Hoiatus peaks sisaldama ka infot, et kui öörahu rikkumine jätkub, siis võib üürileandja lepingu erakorraliselt lõpetada,” täpsustab Siht.

Kui üürnik häirib kirjalikust hoiatusest hoolimata majaelanike heaolu ning politsei on ka teist korda välja kutsutud ja rikkumine on fikseeritud, siis võib üürnikule saata teate üürilepingu erakorralisest lõpetamisest. “Erakorralise üürilepingu lõpetamise avalduses on vaja ära mainida ka lepingu lõpetamise põhjus, eluruumi vabastamise tähtaeg ning ülesütlemise vaidlustamise kord,” selgitab Rendini õigusjuht.

*Kaanepilt on illustratiivne